Keeni raudteejaamas meenutati 67 aasta tagust teekonda Siberisse ({{commentsTotal}})

Keeni raudteejaamas, kust 67 aasta eest algas üle tuhande lõunaeestlase tee Siberisse, kogunesid küüditatud ja nende kodust kaugel sündinud lapsed, et meenutada ebaõiglust ja kurjust, mis on mõjutanud kogu nende elu.

Kurjus pole maailmast kadunud, vaid see avaldub teisel viisil, arutlesid täna need, kes Keeni küüditatute mälestuskivi juurde tulid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

67 aastat tagasi ei teadnud nad, miks nad vaguneisse sunniti ja kuhu see üldse suundub. Hiljem selgus, et sihtpunkt oli Novosibirsk.

Kui palju enam kui tuhandest Keenist Siberisse sunnitud inimesest aastate pärast koju tulla sai, ei oska Memento liikmed tänagi öelda.

"Mina tulin 1957. aastal, aga vanemad jäid veel sinna, sest neil polnud vabastust veel käes. Mina olin 1954. aastast suhteliselt vaba, aga mul polnud varem võimalik tulla, sest mul oli seal keskkool lõpetamisel ja sain Eestisse tulla alles pärast selle lõpetamist," meenutas Jaan Kannel.

"Ülevalt poolt oli käsk, et nii ja nii palju tuleb hävitada Eesti rahvast Eestimaalt ära. Muidu ei saanud ju kolhoose teha. Tuli kulakud ja kõik teised ära viia. Olgugi, et mina ei olnud kulak, aga kellegi teise eest saab ju ka ära viia," rääkis Eino Elmend.

"Kui Siberisse kohale jõudsime - läksime viiekesi - vanaisa-vanaema, ema ja vennas -, siis ema ütles, et jumal tänatud, nüüd on rahu majas, nüüd ei kiusa enam keegi. Siin käis ju julgeolek pidevalt kohal," meenutas Rein Kõvask.

Neid, kes Keeni lahkunud saatusekaaslasi meenutama tuleb, on iga aastaga vähem. Täna oli küüditatuid ja nende lähedasi koos ligi poolsada, kuid varasemail kordadel on olnud isegi sadakond rohkem.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: