Tallinnas ja Tartus käidi läbi suure reede ristitee ({{commentsTotal}})

Kirikukalendri järgi on täna suur reede ehk Kristuse surmapäev ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused kutsusid sel puhul Tallinnas ja Tartus käima ühiselt läbi suure reede ristiteed.

Suure reede ristitee on Jeesuse surmapäeva mälestamine. Ristiteed on kristlikus Euroopas tuntud juba sajandeid ja sellel traditsioonil on katoliiklik taust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suure reede ristikäigus mõeldaksegi sellele kannatuse teekonnale ja 14 peatuspunktile, kus mõeldakse, mis on inimese kaduvus, nõrkus, samamoodi ka inimese uhkus, upsakus, aga ka abivalmidus. Mõeldakse need inimlikud küljed läbi ja lõpuks me jõuame suure reede surmapunktini ehk Kristuse surmani Kristuse ristil," selgitas EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

14 peatuspunkti on jagatud kirikute vahel. Ristitee algas Jaani kirikust, jõudis Kaarli kirikusse ning lõppes Toomkirikus.

Kuna on ka küüditamise aastapäev, siis peatusid ristiteelised ka Vabadussõja võidusamba juures ning Linda kuju juures.

Nii suurel reedel kui ka küüditamise aastapäeval mõtleme kannatusele, ülekohtule ja valule, ütles Tuhkru.

"On alati pealekaebajaid, on üksteisele augu kaevajaid ja pahatahtlikke. On aga ka neid, kes aitavad ka kõige raskemal hetkel su risti kanda, külvavad sinusse lootust ja ütlevad, et ka surmast ja kaduvikust on näha kadumatust ja elu, mis on tegelikult imeline," rääkis Tuhkru.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: