Paljud omavalitsused ootavad liitumisvaliku tegemiseks naabrite otsust ({{commentsTotal}})

Asjaolu, et valdade liitumiseks peab olema ühine piir, teeb mõne omavalitsuse sõltuvaks oma naabrite valikutest. Nii juhtus näiteks Valgamaal, kus Tõlliste volikogu otsustas suurest maaomavalitsuste ühendusest kõrvale jääda, misjärel on välistatud ka kahe kaugemal asuva valla osalus.

Sangaste volikogu tegi nüüd ettepaneku moodustada suurvald teistes piirides, kaasates ka osa Võru- ja Tartumaast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõlliste vallavolikogu otsus lõpetada ühinemisläbirääkimised Eesti ühe väiksema - Õru valla algatatud suure maaomavalitsuse loomiseks tõmbas sellele ideele kriipsu peale, kuid muutis ka olukorra selgemaks. Taheva vald pandi sisuliselt sundseisu, kuid selle juhtide meelest hoogustuvad nii läbirääkimised maakonnakeskuse Valgaga, mis sisuliselt on ka õige.

"Taheva vallavolikogul on nagu kõigil teistel volikogudel olnud võimalus algatada ise läbirääkimisi, kutsuda endale sobiv ring kokku, juhtida neid - me pole seda teinud. Oleme teadnud, et meie valikud sõltuvad nii Karulast kui ka praegusel juhul Tõllistest ja me pole pidanud nende otsuseid eelduslikult halvaks," selgitas Taheva vallavanem Monika Rogenbaum.

Tõllistes leitakse, et selguse huvides tuli valik teha.

"Peaaegu kõik teenused on Valga linnaga seotud - on see arstiabi, kutsekool, ka keskkool, sest Tsirguliina keskkool tänavu 10. klassi enam ei ava. Seoses sellega on suunatud kõik Valga poole," märkis Tõlliste vallavolikogu esimees Arne Nõmmik.

Suurt võrdsete partneritega maavalda üritatakse nüüd Valgamaal luua teistes piirides - Sangaste tehtud uus ettepanek võiks kokku koguda 12 000 inimest ja hõlmata ka Urvaste Võru- ja Rõngu Tartumaalt.

"Lihtsamalt öeldes pole meie lauas nii palju oksaauke, kui oli eelmises. Seal sõltus kõik Tõllistest, kogu arutlus ja matemaatika. Meie puhul ei jäta ka mõne partneri väljajäämine veel reformi ära," lausus Sangaste vallavanem Kaido Tamberg.

Olukordi, kus osa omavalitsusi ootab oma valikute tegemiseks naabrite otsust, on tekkinud paljudes kohtades üle Eesti. Teisalt ei taheta otsustada enne, kui riigikogu on oma sõna öelnud.

"Jääb mulje, et naabrist teatakse väga vähe. Pigem arutletakse selle üle, kuidas oma piirides asju aetakse, aga suuremat pilti ei nähta," nentis omavalitsuste nõustaja Rivo Noorkõiv.

Noorkõivu meelest ei tohiks volikogud oma valikute kujundamise ja otsuse välja ütlemisega venitada, sest see mõjutab ka naabreid.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: