Noored disainerid võtsid Pärnus omavahel mõõtu ({{commentsTotal}})

Pärnus peeti võistluse "Noormood" finaali, mille käigus astusid žürii ette noored moedisainerid. Juba viieteistkümnendat korda toimuval võistlusel näitavad noored moeloojad žürii hinnangul järjest fantaasiarikkaimaid kollektsioone.

Oma kollektsiooniga astus Pärnu uue kunsti muuseumis publiku ette üheksa noort moeloojat. Osalejaid oli Tallinnast, Kuressaarest, Tartust, Pärnust, Viljandist ja mujalt. Vaeva olid noored disainerid näinud palju ja publiku sooja aplausi jätkus kõigile.

Lisaks parimale kollektsioonile anti eriauhind ka parimale meigile ja aksessuaaridele, samuti pälvisid eriauhinna parim mees- ja naismodell. Vanemas kategoorias tuli võitjaks Tallinna ühisgümnaasiumi neiu Mirjam Kalmann, kellele see pole kaugeltki esimene võit. Tema kollektsioonis "Next Exit" oli kasutatud grafitit.

"Idee tuli lihtsalt sellest, et tuua grafiti ka moelavale. Mulle hullult meeldib endale ilusti tehtud grafiti. Ja ma otsisin lahendusi. Tegelikult see kõik on tehtud valgele töörõiva kangale, mille ma sain kangajäägina ühest õmblusvabrikust Eestis. Siis need ongi vee põhjal akrüülvärvidega tehtud, niiöelda markeritega," selgitas "Noormood 2016" vanema kategooria võitja Mirjam Kalmann.

Nooremas kategoorias läks võit Kuressaare koolitüdrukule Jonna Mononenile, tema kollektsioon osutus ka publiku lemmikuks.

Žürii liige, EKA nahakunsti eriala tudeng Kirke Talu on sellel võistlusel korduvalt osalenud, žürii poolelt vaatas ta võistlust esimest korda.

"Kvaliteet tõesti läheb iga aasta aina paremaks. Ma tean väga paljusid, kes siin osalevad, kes on ka möödunud aastatel osalenud, siis tõesti mingisugused tegijad on juba tekkinud. Ja seda on näha, et ka nemad iga aastaga lähevad aina paremaks ja tulevad uued tegijad, kelle kvaliteet on samuti päris hea," tunnustas žürii liige, EKA nahadisaini 1. kursuse tudeng Kirke Talu.

Nii Kirke Talu kui teisedki žürii liikmed tõdesid, et ühtki päris mannetut kollektsiooni võistlustel polnud ja kindlasti peaksid osalejad tulevikuski moeloominguga tegelema.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: