Teabeameti juhi soovitus terroriakti korral: põgene, varju, teavita! ({{commentsTotal}})

Otsest terrorirünnaku ohtu Eestis ei ole, kinnitas välisluurega tegeleva teabeameti juht Mikk Marran "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus. Kuid terrorismioht maailmas püsib ning terrorismiga võitlemiseks lihtsaid ja kiireid lahendusi pole, möönis Marran.

Teabeameti hiljuti avaldatud aastaraamatus nenditakse, et Eestis otsest terroriohtu ei ole.

"Otsest terrorirünnaku ohtu Eestile ei eksisteeri. Küll aga, nagu on kirjas ka selles ohuhinnangus, avaldab terrorism kõige suuremat ohtu Eesti kodanikele, kes reisivad või elavad välisriikides," kinnitas teabeameti peadirektor Mikk Marran.

Marran kinnitab, et ka nüüd, pärast Pariisi ja Brüsseli rünnakuid, ei pea tavaline eestlane välismaale reisides oma elukorraldust oluliselt muutma.

"Küll aga tasub paari detaili silmas pidada, kui minnakse reisile või asutakse elama välisriiki. Minu esimene soovitus on registreerida oma reis või elama asumine välisministeeriumi kodulehel. See tagab, et välisesindus saab Eesti Vabariigi kodanikuga ühendust ja kindlasti tuleb selgeks teha Eesti esinduse või suursaatkonna telefoninumber reisi sihtkohas, et oleks võimalik ühendust võtta. Kui Eestil ei ole esindust sihtkohas, siis tuleks kindlaks teha, mis on selle sihtriigi hädaabinumber ja pärast seda lähtuda tervest mõistusest," soovitas Marran.

"Võib-olla tooksin siin välja kolm märksõna, juhul kui on tegemist terrorirünnakuga, kas siis relvastatud rünnakuga või pommi õhkimisega. Need kolm märksõna on: põgene, varju, teavita! Kui pommiplahvatus toimub, kui toimub relvastatud rünnak, tuleks võimalusel lahkuda sellelt alalt, sellest ruumist. Kui see ei ole võimalik, siis kindlasti varjuda. Kui on varjutud, siis kindlasti võtta ühendust asukohariigi hädaabinumbril, kui oht on kadunud, teavitada Eesti Vabariigi esindust, oma lähedasi, et teiega on kõik korras," õpetas Marran. "Kui on ikkagi plaan minna riikidesse, kus ohutase on kõrge, siis mõelda situatsioonid läbi ja minu soovitus on mitte reisida nendesse riikidesse, mis on välisministeeriumi kodulehel teavitatud kui mittesoovitavad sihtkohad."

Teabeameti juht kinnitas, et ka pärast Pariisi ja Brüsseli sündmusi püsib Eesti julgeolekuasutuste põhitähelepanu Venemaal.

"Ma võin kinnitada, et teabeameti põhitähelepanu jääb ikkagi Venemaa suunas, sest ainuke teoreetiline Eesti julgeolekut ohustav oht lähtub meile Venemaalt. Loomulikult ei tähenda see seda, et me ei pööra tähelepanu Lähis-Ida regioonile või terrorismile. Me teeme seda, me teeme seda järjest rohkem, seda kinnitab kasvõi asjaolu, et Eesti Vabariigi kodanikud rööviti 2011. aastal Liibanonis, seda enam tuleb meil sellele tähelepanu pöörata, aga siiski põhifookus jääb teabeametil Venemaa suunas," rõhutas Marran.

Kindlasti pärast Pariisi ja Brüsseli sündmusi on teil tihenenud kontaktid oma lääne kolleegidega. On teil välja kujunenud mingisugune kava, kuidas seda üldist terrorismihullust peatada.

Võluvitsa terroriohu peatamiseks Marranil aga pakkuda pole.

"Sellega tuleb tegelda, tuleb tegelda koostöös ja võidelda terrorismi ilmingutega nii Euroopa Liidu riikides, teistes riikides kui ka kohapeal. Mida kindlasti peab tegema, on võidelda ISIS-ega ajaloolise kalifaadi aladel, sest kui nad kaotavad territooriumi, ja viimasel ajal on Islamiriik territooriumi kaotanud, siis see omakorda tagab selle, et see rühmitus mingil määral kaotab oma sära ja seetõttu arvatavasti ühinemine selle liikumisega või radikaliseerumine võiks väheneda, aga veel kord - see ei ole teema, mis laheneks lähiajal, sellega tuleb tegelda lähiaastatel ja võib-olla ka pikemalt," kinnitas Marran.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: