Teabeameti juhi soovitus terroriakti korral: põgene, varju, teavita! ({{commentsTotal}})

Otsest terrorirünnaku ohtu Eestis ei ole, kinnitas välisluurega tegeleva teabeameti juht Mikk Marran "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus. Kuid terrorismioht maailmas püsib ning terrorismiga võitlemiseks lihtsaid ja kiireid lahendusi pole, möönis Marran.

Teabeameti hiljuti avaldatud aastaraamatus nenditakse, et Eestis otsest terroriohtu ei ole.

"Otsest terrorirünnaku ohtu Eestile ei eksisteeri. Küll aga, nagu on kirjas ka selles ohuhinnangus, avaldab terrorism kõige suuremat ohtu Eesti kodanikele, kes reisivad või elavad välisriikides," kinnitas teabeameti peadirektor Mikk Marran.

Marran kinnitab, et ka nüüd, pärast Pariisi ja Brüsseli rünnakuid, ei pea tavaline eestlane välismaale reisides oma elukorraldust oluliselt muutma.

"Küll aga tasub paari detaili silmas pidada, kui minnakse reisile või asutakse elama välisriiki. Minu esimene soovitus on registreerida oma reis või elama asumine välisministeeriumi kodulehel. See tagab, et välisesindus saab Eesti Vabariigi kodanikuga ühendust ja kindlasti tuleb selgeks teha Eesti esinduse või suursaatkonna telefoninumber reisi sihtkohas, et oleks võimalik ühendust võtta. Kui Eestil ei ole esindust sihtkohas, siis tuleks kindlaks teha, mis on selle sihtriigi hädaabinumber ja pärast seda lähtuda tervest mõistusest," soovitas Marran.

"Võib-olla tooksin siin välja kolm märksõna, juhul kui on tegemist terrorirünnakuga, kas siis relvastatud rünnakuga või pommi õhkimisega. Need kolm märksõna on: põgene, varju, teavita! Kui pommiplahvatus toimub, kui toimub relvastatud rünnak, tuleks võimalusel lahkuda sellelt alalt, sellest ruumist. Kui see ei ole võimalik, siis kindlasti varjuda. Kui on varjutud, siis kindlasti võtta ühendust asukohariigi hädaabinumbril, kui oht on kadunud, teavitada Eesti Vabariigi esindust, oma lähedasi, et teiega on kõik korras," õpetas Marran. "Kui on ikkagi plaan minna riikidesse, kus ohutase on kõrge, siis mõelda situatsioonid läbi ja minu soovitus on mitte reisida nendesse riikidesse, mis on välisministeeriumi kodulehel teavitatud kui mittesoovitavad sihtkohad."

Teabeameti juht kinnitas, et ka pärast Pariisi ja Brüsseli sündmusi püsib Eesti julgeolekuasutuste põhitähelepanu Venemaal.

"Ma võin kinnitada, et teabeameti põhitähelepanu jääb ikkagi Venemaa suunas, sest ainuke teoreetiline Eesti julgeolekut ohustav oht lähtub meile Venemaalt. Loomulikult ei tähenda see seda, et me ei pööra tähelepanu Lähis-Ida regioonile või terrorismile. Me teeme seda, me teeme seda järjest rohkem, seda kinnitab kasvõi asjaolu, et Eesti Vabariigi kodanikud rööviti 2011. aastal Liibanonis, seda enam tuleb meil sellele tähelepanu pöörata, aga siiski põhifookus jääb teabeametil Venemaa suunas," rõhutas Marran.

Kindlasti pärast Pariisi ja Brüsseli sündmusi on teil tihenenud kontaktid oma lääne kolleegidega. On teil välja kujunenud mingisugune kava, kuidas seda üldist terrorismihullust peatada.

Võluvitsa terroriohu peatamiseks Marranil aga pakkuda pole.

"Sellega tuleb tegelda, tuleb tegelda koostöös ja võidelda terrorismi ilmingutega nii Euroopa Liidu riikides, teistes riikides kui ka kohapeal. Mida kindlasti peab tegema, on võidelda ISIS-ega ajaloolise kalifaadi aladel, sest kui nad kaotavad territooriumi, ja viimasel ajal on Islamiriik territooriumi kaotanud, siis see omakorda tagab selle, et see rühmitus mingil määral kaotab oma sära ja seetõttu arvatavasti ühinemine selle liikumisega või radikaliseerumine võiks väheneda, aga veel kord - see ei ole teema, mis laheneks lähiajal, sellega tuleb tegelda lähiaastatel ja võib-olla ka pikemalt," kinnitas Marran.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema