Türgi keele lektor: Türgi ei loovuta kurdidele iial tükki oma maadest ({{commentsTotal}})

Lähis-Idas võime lähiajal näha uute riikide teket, kuid on enam kui kindel, et oma riigi loomiseks ei anna Türgi enda valdustest kurdidele maad, rääkis Tartu Ülikooli türgi keele lektor "Terevisioonis".

Lähis-Ida rahutus ja territoriaalsed probleemid ei ole uudis ning seetõttu võib aimata, et peagi saame näha Türgi ümbruses konflikti kulmineerumist mõne riigi eraldumisega, arutles Tartu Ülikooli türgi keele lektor Hagan Gayibli "Terevisioonis".

Gayibli meenutas, et kui Osmani impeerium saja aasta eest lammutati, loodi Türgi kui üsna sekulaarne vabariik. Kui selle aja Türgist võinuks loota liberaalsemat poliitikat, siis praegu on täiesti võimatu, et suveräänne Türgi oleks kunagi nõus oma aladest tükki loovutama.

See oleks lisaks Türgi poliitikutele ka rahvale vastumeelt. "Arvan, et on võimatu, et kurdidele mingi maa jäetakse," sõnas Gayibli.

Viimasel ajal tihenenud terrorirünnakuid Türgi linnades ei saa lektori sõnul mõista, kui vägivalda Türgi riigi vastu.

"Rühmituste taga seisavad suured väejõud," selgitas ta, viidates laiematele konfliktidele kui üksikud rünnakud.

Türgi on Süüria sõja tõttu saanud koduks kümnele miljonile põgenikule. Gayibli tuletas meelde, et lisaks elab Türgis ka miljoneid asereid, kes poliitilist tuge ootavad. Seega on sisepoliitiliselt olukord enam kui hõre.

Gayibli rääkis veel, et põgenikele on Türgi kultuuriliselt mugavam koht kui Euroopa ja enamik Türki rännanuid jääb suure tõenäosusega sinna paikseks. Türklastel endil on selle suhtes kahetisi seisukohti. Mõned kutsuvad "religioonivendi" hea meelega rahulikku piirkonda elama, teised aga ei kiida suurt rännet heaks.

Hagan Gayibli õpetab Tartu Ülikoolis türgi keelt ja on Eestis elanud 26 aastat. 

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: