ERR Horvaatias: kahel riigil on palju ühist, kuid võimalusi edasiseks koostööks on veel ({{commentsTotal}})

Horvaatia on käinud välja idee, kuidas teha rohkem koostööd riikide vahel, mis asuvad Läänemere, Aadria mere ja Musta mere vahele jäävas piirkonnas. Teema tõstatus ka Eesti presidendi riigivisiidi ajal.

Zagreb on oma Austria-Ungari aegse suurejoonelise, nüüd pisut väsinud arhitektuuriga meeldiv linn, kuhu saabuda. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi ajal oli linn juba täies õies. Kuid kohe visiidi alguses tekkis küsimus, mis võiks kaht riiki ühendada - kui just turism välja arvata, sest eestlased on leidnud Horvaatia kui puhkusepaiga. Ent ühist on veelgi, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Ajalooliselt me oleme ju küllaltki sarnases positsioonis. Nii Eesti kui Horvaatia on sellised rajamaad. Nad asuvad mõlemad kahe kultuuriruumi piirimaadel. Seetõttu on meil selline ajalooline ühisosa päris suur," rääkis presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg.

Kohati on meil aga üsna üllatavat ühist.

"Mis on väga huvitav - näiteks meie mõlema ärkamisajal ühendas mõlemat rahvast laul. Eestis meie laulupeod, erinevad koorid, orkestrid. Ja ka siin 19. sajandi 30. aastatel just tänu muusikale ja laulule ühines horvaatia rahvas ja hakkas tundma ennast rahvana," lisas Holmberg.

Nüüd soovib Horvaatia veel üht ühisosa leida. Horvaatia arvates tuleks luua riikide koridor, mis kulgeks lõunast põhja või põhjast lõunasse ja ulatuks Aadria merest kuni Läänemereni.

Selle Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi eestkõnelejaks on Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović.

"Oleme taas rajanud ida-lääne või lääne-ida sidemed, kuid ei ole eriti tähelepanu pööranud Kesk-Euroopa ühendamisele põhja-lõuna suunal. Eesti ja Horvaatia on osaks sellest tegelikust Kesk-Euroopast ning varem ajaloos olid nad enam ühendatud kui nüüd. Täna võtab näiteks rongiga Zagrebist Viini jõudmine sama palju aega kui impeeriumi aastatel. Nii on ka maanteede ja teiste ühendustega Eesti ja Horvaatia vahel. Sooviksime näha rohkem Eesti ja ta naaberriikide turiste Aadria mere rannikul. Seepärast on oluline see regioon taas ühendada, mis aitaks kaasa ka meie tööstuste ning majanduste konkurentsivõime tõstmisele ja annaks meile Kesk-Euroopa regioonina tugevama hääle ka ühiste Euroopa poliitikate kujundamisel," selgitas president Grabar-Kitarović.

Üht palub Horvaatia president veel - et kui me räägime tema riigist, siis ei kõneleks me enam Balkani, vaid Kagu-Euroopa maast.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul toetab Eesti Horvaatia presidendi Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi, kuid uusi institutsioone rajada ei soovi.

"Selline dialoog on kindlasti tervitatav ja seda, et me peaksime rohkem rääkima energeetika teemadel, ühisturu teemadel, transporditeemadel, see on selge. No millesse me oleme suhtunud ettevaatlikumalt on see, et see ettepanek ei tooks kaasa jälle täiendavate organisatsioonide, sekretariaatide või bürokraatia loomist. selles me oleme ettevaatlikumad. Aga mõte iseenesest on tervitatav ja seda me kindlasti siin ka täna arutame," ütles Kaljurand.

On veel üks teema, mis praegu paljusid Euroopa riike ühendab, ja selleks on põgenikekriis. Horvaatiat läbis alates eelmise aasta septembrist kuni tänavuse märtsini, mil Balkani tee kinni pandi, üle 650 000 põgeniku. Aga mis huvitav - kohapeale otsustasid jääda vaid vähesed. Umbes 150.

"Migrantide siht oli väga selge - jõuda perekonna liikmete või sugulaste juurde Saksamaal, Austrias või mõnes teises riigis. Me olime transiidimaa ja kohtlesime neid väga humaanselt, aidates neil Horvaatia läbida ja jõuda oma sihtkohtadesse," märkis Horvaatia peaminister Tihomir Orešković.

Horvaatia puhul ongi huvitav, et suur põgenikelaine, iga päev kümned tuhanded põgenikud saabusid sinna just oktoobrikuiste valimiste ajal, kuid kampaanias põgenike teema praktiliselt ei tõusnud. "Me mäletame oma sõja aegu ja põgenikke Horvaatia riigi sees ja ka Bosniast ning seepärast suhtusime ka Süüriast ja Iraagist tulijaisse mõistmisega ja püüdsime neid igati aidata," väitsid horvaadid.

Toimetaja: Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: