ERR Horvaatias: kahel riigil on palju ühist, kuid võimalusi edasiseks koostööks on veel ({{commentsTotal}})

Horvaatia on käinud välja idee, kuidas teha rohkem koostööd riikide vahel, mis asuvad Läänemere, Aadria mere ja Musta mere vahele jäävas piirkonnas. Teema tõstatus ka Eesti presidendi riigivisiidi ajal.

Zagreb on oma Austria-Ungari aegse suurejoonelise, nüüd pisut väsinud arhitektuuriga meeldiv linn, kuhu saabuda. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi ajal oli linn juba täies õies. Kuid kohe visiidi alguses tekkis küsimus, mis võiks kaht riiki ühendada - kui just turism välja arvata, sest eestlased on leidnud Horvaatia kui puhkusepaiga. Ent ühist on veelgi, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Ajalooliselt me oleme ju küllaltki sarnases positsioonis. Nii Eesti kui Horvaatia on sellised rajamaad. Nad asuvad mõlemad kahe kultuuriruumi piirimaadel. Seetõttu on meil selline ajalooline ühisosa päris suur," rääkis presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg.

Kohati on meil aga üsna üllatavat ühist.

"Mis on väga huvitav - näiteks meie mõlema ärkamisajal ühendas mõlemat rahvast laul. Eestis meie laulupeod, erinevad koorid, orkestrid. Ja ka siin 19. sajandi 30. aastatel just tänu muusikale ja laulule ühines horvaatia rahvas ja hakkas tundma ennast rahvana," lisas Holmberg.

Nüüd soovib Horvaatia veel üht ühisosa leida. Horvaatia arvates tuleks luua riikide koridor, mis kulgeks lõunast põhja või põhjast lõunasse ja ulatuks Aadria merest kuni Läänemereni.

Selle Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi eestkõnelejaks on Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović.

"Oleme taas rajanud ida-lääne või lääne-ida sidemed, kuid ei ole eriti tähelepanu pööranud Kesk-Euroopa ühendamisele põhja-lõuna suunal. Eesti ja Horvaatia on osaks sellest tegelikust Kesk-Euroopast ning varem ajaloos olid nad enam ühendatud kui nüüd. Täna võtab näiteks rongiga Zagrebist Viini jõudmine sama palju aega kui impeeriumi aastatel. Nii on ka maanteede ja teiste ühendustega Eesti ja Horvaatia vahel. Sooviksime näha rohkem Eesti ja ta naaberriikide turiste Aadria mere rannikul. Seepärast on oluline see regioon taas ühendada, mis aitaks kaasa ka meie tööstuste ning majanduste konkurentsivõime tõstmisele ja annaks meile Kesk-Euroopa regioonina tugevama hääle ka ühiste Euroopa poliitikate kujundamisel," selgitas president Grabar-Kitarović.

Üht palub Horvaatia president veel - et kui me räägime tema riigist, siis ei kõneleks me enam Balkani, vaid Kagu-Euroopa maast.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul toetab Eesti Horvaatia presidendi Aadria-Balti-Musta mere initsiatiivi, kuid uusi institutsioone rajada ei soovi.

"Selline dialoog on kindlasti tervitatav ja seda, et me peaksime rohkem rääkima energeetika teemadel, ühisturu teemadel, transporditeemadel, see on selge. No millesse me oleme suhtunud ettevaatlikumalt on see, et see ettepanek ei tooks kaasa jälle täiendavate organisatsioonide, sekretariaatide või bürokraatia loomist. selles me oleme ettevaatlikumad. Aga mõte iseenesest on tervitatav ja seda me kindlasti siin ka täna arutame," ütles Kaljurand.

On veel üks teema, mis praegu paljusid Euroopa riike ühendab, ja selleks on põgenikekriis. Horvaatiat läbis alates eelmise aasta septembrist kuni tänavuse märtsini, mil Balkani tee kinni pandi, üle 650 000 põgeniku. Aga mis huvitav - kohapeale otsustasid jääda vaid vähesed. Umbes 150.

"Migrantide siht oli väga selge - jõuda perekonna liikmete või sugulaste juurde Saksamaal, Austrias või mõnes teises riigis. Me olime transiidimaa ja kohtlesime neid väga humaanselt, aidates neil Horvaatia läbida ja jõuda oma sihtkohtadesse," märkis Horvaatia peaminister Tihomir Orešković.

Horvaatia puhul ongi huvitav, et suur põgenikelaine, iga päev kümned tuhanded põgenikud saabusid sinna just oktoobrikuiste valimiste ajal, kuid kampaanias põgenike teema praktiliselt ei tõusnud. "Me mäletame oma sõja aegu ja põgenikke Horvaatia riigi sees ja ka Bosniast ning seepärast suhtusime ka Süüriast ja Iraagist tulijaisse mõistmisega ja püüdsime neid igati aidata," väitsid horvaadid.

Toimetaja: Laur Viirand



proovisproovis
Fotod ja video: Tallinna staadionitel algasid tantsupeo proovid

Tallinnasse kogunes 585 tantsu- ja võimlemisrühma ligi 8500 esinejaga, sest staadionitel algasid teisipäeval tantsupeo proovid.

Uuendatud: 19:27 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics