Saarts: Kallase väljatoomine paneb paika ka teiste kandidaatide võimalused ({{commentsTotal}})

Politoloogi Tõnis Saartsi sõnul on Siim Kallas väga tugev presidendikandidaat ja tema võimaliku kandidatuuri väljakäimine paneb paika ka teiste kandidaatide võimalused.

"Siim Kallas on väga tugev kandidaat, kes on Eesti poliitikas olnud tükk aega. Ma arvan, et tema üks suuremaid plusse on see, et ta on väga kompetentne ja tuntud välispoliitiliselt, aga ta oleks ka tugev siseriiklik president - need on jooned, mis võib-olla mõnel teisel kandidaadil, kes on välja käidud, on puudu," rääkis Saarts "Aktuaalses kaameras".

Ta tõdes, et kuna Kallase nimi on kõige varem esile kerkinud, saab ta ka kõige kauem kriitikat tunda.

"See, et ta on välja käidud, paneb ju tegelikult paika ka teiste kandidaatide šansid ja positsioonid. Nüüd hakkab see mäng alles pihta," lisas ta.

Reformierakonna presidendikandidaadina on räägitud ka Marina Kaljurannast. Saartsi sõnul seisab Reformierakond sellega seoses keeruliste valikute ees.

"Need valikud, nagu lubati, suve lõpul tehakse. Kindlasti erakond üritab siin maksimumi võtta, et mõlemat kandidaati kuidagi pildil hoida, sest see näitab erakonna tugevust," selgitas politoloog.

Marina Kaljurand ei ole oma kandideerimise osas midagi konkreetset öelnud. "Ma arvan, et ta praegu ei saagi oma tegelikke positsioone välja käia, kuna erakond peab ikkagi otsustama, kumma kandidaadiga minnakse. Eks ta praegu kombib ka oma võimalusi ja šansse nii erakonnas kui ka laiemalt," arutles Saarts.

Siim Kallase peamised teemad, mida ta 16. aprillile kavandatud kõnes räägib, on Saartsi sõnul ilmselt Euroopa tulevik ja Eesti majandusareng. 

Kas need teemad võivad kujuneda ka presidendikampaanias peamisteks, on Saartsi sõnul vara öelda.

"Osaliselt see võib nii õnnestuda, aga me ei tea tegelikult, millised võtmetemaatikad võivad olla, sest me ei tea teisi kandidaate. Võib-olla tuleb veel tugevaid kandidaate, kes lükkavad võtmetemaatikad hoopis mingisse muusse võtmesse," ütles Saarts ja tuletas meelde, et presidenti ei vali rahvas, vaid riigikogu või valijameeste kogu.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: