Okupatsioonide muuseumi tegevdirektor: muuseum ei saa olla memoriaal
Okupatsioonide muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu arvates on oluline, et Eestis oleks okupatsioonide aega meenutav memoriaal, kuid Vabamu nime kandma hakkav asutus ei saa seda rolli võtta, sest muuseum peaks olema ühiskonnas aktiivne mõtestaja.
"Nimi on osa protsessist. Meie jaoks on see viis, kuidas anda edasi lähiajalugu," selgitas Piipuu "Terevisioonis".
Tema sõnul on okupatsioonide muuseumi nimemuutus vajalik selleks, et muuseumist ei saaks pelgalt okupatsiooniaegade meenutaja, vaid koht, mis aitaks mõista praeguseid arenguid ühiskonnas.
"Oleme avatud aruteludele, kuidas anda lähiajalugu edasi ja rääkida noorematele põlvkondadele, et okupatsioon ei ole miski, mis lõppeb 1991. aastal ega puuduta ainult meie vanemaid. See saab ka meie endi looks," sõnas muuseumi tegevdirektor ja kutsus inimesi arutama, mis oleks parim lahendus neid eesmärke täita.
Piipuu sõnul võib ka nime arutelu alla võtta. Okupatsioonide muuseum peegeldab aga vaid 1991. aastani kestvat aega, mistõttu ei peegeldaks see muuseumi laiemat teemakajastust okupatsioonide mõjust ühiskonnale ja tänapäevale.
"On muuseum ja memoriaal. Memoriaali on vaja - see on koht, kus käia, mäletada ja mõelda elusaatuse ning kogemuste üle. Muuseumil on aga teistsugused funktsioonid," lausus Piipuu.
Praegu külastab muuseumit aastas umbes 2000 eestlast. Sellega moodustavad kohalikud vaid kümme protsenti kõigist külastajatest.
Okupatsioonide muuseum soovib koos nimemuutusega laiendada ka okupatsiooni mõju kajastust ning rääkida inimsusvastastest kuritegudest ja nende mõjust laiemalt kui vaid Eestis olnud okupatsioonide ajast. Okupatsioonide aega puudutav näituse osa jääks aga samuti alles.
Toimetaja: Greete Palmiste