Esimesed sõjapõgenikud jõudsid Eestisse ({{commentsTotal}})

{{1459259334000 | amCalendar}}

Täna võttis Eesti Kreekast vastu esimesed Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud sõjapõgenikud.

Kreekast ümber paigutatud sõjapõgenikud võeti Eestisse vastu Euroopa rändekava raames. Nende seas on üks viieliikmeline Iraagi perekond, üks mees Süüriast ja üks mees Jeemenist. Nad asuvad elama Tallinnasse ja Tartusse, teatas siseministeerium.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt rääkis, et Eestisse saabumine sujus ootuspäraselt ja ilma probleemideta. Sõjapõgenikud saabusid tavalise liinilennuga.

Küüt rääkis, et nad viidi kohe kokku oma tugiisikutega, kellega koos mindi nendele ettenähtud elupaikadesse.

Põgenikud saavad Eestis elamiseks üheaastase elamisloa ja esmased toimingud tehakse tugiisiku abiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali lisas, et tugiisik on nende kõrval päris pika aja. Koos tehakse plaane, kus pannakse kirja mida teha, et alustada Eestis elu, alates pangakonto avamisest ja töötukassas arvele võtmisest.

"Nii nagu kõikide teiste Eesti inimeste puhul, on ka neil vaja registreerida elukoht, leida võimalused töötamiseks ja lastele koolikoht, avada pangakonto ja registreerida end perearsti nimistusse. Neis ja teistes vajalikes toimingutes aitavad ja nõustavad saabujaid tugiisikud," selgitas Üprus-Tali.

"Mul on palve kõigile, kes meie uute elanikega kokku puutuvad – ärge unustage, et need inimesed on põgenenud riigist, kus käib sõda, ja jõudnud läbi raskuste Eestisse," ütles Küüt.

"Nende lootus on leida siin endale turvaline kodu. Oluline on lasta neil rahulikult kohaneda ja käituda nendega nii, nagu me käituksime kõigi teiste oma naabrite, töökaaslaste ja tuttavatega," lisas ta.

Kõik põgenikud soovisid Eestisse tulla ja olid Küüdi kinnitusel teinud meie riigi kohta ka iseseisvalt uurimistööd. Ebaterve huvi korral on Eesti julgeolekuasutused valmis pakkuma põgenikele täiendavat kaitset.

"Teevad ohuhinnanguid, monitoorivad situatsioone erinevates Eesti paikades ja selle kaudu kindlasti õiguskaitseasutused on valmis reageerima, kui selleks peaks täiendav, teistsugune vajadus tekkima," ütles Küüt.

Eesti on lubanud vastu võtta kahe aasta jooksul ühtekokku 550 niinimetatud kvoodipõgenikku.

Sõjapõgenike taust

Süüriast pärit mees on edukalt töötanud toitlustusvaldkonnas. Ta räägib lisaks oma emakeelele ka inglise keelt. Jeemenist pärit mees on kõrgharidusega inglise filoloog ning töötanud ajakirjanduses.

Iraagist pärit mees on töötanud ehituse ja transpordi valdkonnas. Iraaklasest pereema on olnud lastega kodune. Kooliealised lapsed on varasemalt koolitöös osalenud. Perekond räägib araabia keelt.

Kõik Eestisse tulnud sõjapõgenikud on läbinud taustakontrolli ja nendega on Kreekas läbi viidud intervjuud, kus neile muu hulgas tutvustati Eestit ja siinseid tavasid.

Politsei- ja piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse saajad kohanemisprogrammi. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga. Kohanemisel on oluline roll ka eesti keele õppimisel ning sellega alustavad siiasaabujad esimesel võimalusel. Keeleõppekursus on kaitse saajatele tasuta ning eesmärgiks on vähemalt A2 taseme omandamine.

Lisaks on Kreeka Eestile esitanud 12 Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimese toimikud. Nende seas on kolm perekonda ning üks üksik mees. Nii juba Eestisse jõudnud kui ka nüüd esitatud inimeste puhul toimub kõigepealt inimeste esitatud info läbivaatamine ning seejärel viivad Eesti eksperdid kohapeal nende inimestega läbi intervjuu.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: