Tartu ülikooli eelarvesüsteem tekitab küsimusi rahajagamise läbipaistvusest ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhatus tegi ühispöördumise, kus kritiseerib ülikooli õpperaha jagamise meetodit. Läbipaistmatu õppekavade rahastamise algoritm on viinud selleni, et kõige väiksema rahastusega instituut võib seista silmitsi näiteks sotsioloogia või ajakirjandusõppe magistrikava sulgemisega. Samal põhjusel ühendati möödunud aastal matemaatika ja matemaatiline statistika. Ülikool vaatab rahastusmudelit üle. Kõrgharidusreformi mõju tunnetab ka Tallinna ülikool.

Ühiskonnateaduste instituudi (ÜTI) juhatus sedastas ERR.ee toimetusele saadetud ühiskirjas pealkirjaga “Deklareeritud väärtused ja tegelik elu kõrghariduses”: “Riigi poolt eraldatavate ja TÜ-siseselt jaotatavate õpperahade osas on ühiskonnateaduste instituut ja sealhulgas meedia, kommunikatsiooni ja ajakirjanduse eriala õppejõudude välja antud ainepunkt Tartu ülikooli kõige madalama hinnaga. Mitte et õppejõud ise arvaksid, et nende töö on vähim väärt, vaid selliste arvudeni viib ülikooli tsentraalne õpperaha jagamise algoritm.”

Arusaamatust tekitab instituudi juhatuse arvates eelkõige see, et olukorras, kus meediaõpet hinnatakse maailma 150 parima õppekava hulka, ei ole ülikoolipoolset tuge ja tunnustust paista.
Meedia ja kommunikatsiooni eriala on uuringu „QS World University Rankings by Subject 2016“ hinnangul positsioonil 101-150. Seda neljandat aastat järjest.

Maailmatasemele hinnatakse veel viis Tartu ülikooli õppekava, näiteks inglise keel ja kirjandus (koht 251-300), nüüdiskeeled (koht 251-300) ja meditsiin (301-350). Uute erialadena lingvistika (101-150) ning arvutiteadus ja infosüsteemid (401-450).

22. märtsil avaldas ülikool sama edetabeli põhjal uudise pealkirjaga “Erialade edetabel: Tartu ülikool on IT-erialal Baltimaade juhtiv ülikool”.

“Ühiskonnateaduste instituudis, mille meedia ja kommunikatsiooni eriala on neljandat aastat kõrgeimal positsioonil, tekitas uudise selline esitus küsimusi. Teadupärast on üleküllastunud inforuumis - kus inimesed sageli esimesest paarist reast kaugemale ei loe - just pealkiri see võti, mis näitab, mida sõnumi saatja ise oluliseks peab,” kirjutas instituudi juhatus teisipäeval.

ÜTI viitas, et kui õppe- ja teadustöö tulemused ei ole need, mille põhjal õppekava rahaliselt toetatakse, jääb segaseks, mis põhimõttel seda tehakse. Peale selle tõdetakse, et väikse rahabaasiga pole võimalik kõrget kohta pikalt hoida. Mõistetakse, et meditsiiniõpe on kallim, kuid samas küsitakse, kas niivõrd suured käärid õppekavade vahel on põhjendatud.

“Teine küsimus, mis ei puuduta ainult antud juhtumit, on see: kas deklareeritud väärtused - näiteks kõrghariduse ja teaduse rahvusvaheliselt mõõdetav kvaliteet - ja nende väärtuste tegelik rakendamine on kooskõlas?” lõpetab ÜTI kirja.

Eelarvesüsteemi ootab reform

Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi juhataja Raul Kangro sõnul ei kata ainepunktipõhine rahastamine paljudel erialadel, kus on väiksem tudengite arv, õppetööga seotud kulusid. Sel juhul tuleb õppetööd toetada teiste tegevuste arvelt, mis tähendab tihti õppejõudude ülekoormamist.

Tartu ülikooli eelarve koostamispõhimõtete keerukusele juhtis aasta alguses tähelepanu ka üliõpilaskond. “Leiame tudengitena, et eelarvega on igal juhul mure. Selle mure nimi on ebaselgus. Ainuüksi juba see, et eelarve ühe osa lihtsustatud kirjeldus võttis terve A4 jagu teksti, annab sellest märku,” kirjutas Martin Noorkõiv tudengkonna esindajana artiklis “Kust said alguse eelarvevaidlused ja kuhu edasi?”.

Peale meedia- ja kommunikatsiooniõppekava on raskes seisus ka sotsioloogia magistriõpe. Juba järgmisest sügisest on matemaatikal ja matemaatilisel statistikal ühine magistriõppekava. See on viinud ülikooli uute rahastuspõhimõtete arutamiseni, mille järgi hakatakse õppurite arvu asemel hindama õppekavade kvaliteeti.

Tudengkond kiidab mõtte heaks. “Selle asemel, et lähtuda riiklike koefitsientide aastatetagusest varjust, oleks meil mõistlik lähtuda iseenda hinnangust, kui palju mingi õppekava maksab. Igaks juhuks märgin kohe ära, et kindlasti ei toeta me loogikat “kui on kallis, ärme tee”,” kirjutas Noorkõiv. Õppekava maksumuse võiks arvestada keskmiselt ühe tudengi kohta kokkulepitud tudengite arvu vahemikus, leidsid tudengid.

Tartu ülikooli akadeemilise prorektori Mart Noorma sõnul tuleb raha jagamisel teha kompromisse: “Ilmselgelt ei saa Eesti lubada endale suurriikidele sarnast luksust, kus õpetatakse väga spetsiifilisi erialasid. Peame Eestis olema nutikad ja tegema oma otsused ressursse optimeerides,” ütles Noorma “Aktuaalsele kaamerale”.

Ta nentis, et valikute tegemine võib viia selleni, et mõned õppekavad hakkavad saama rohkem ja mõned vähem raha kui varem. Siiski on muutused rahajagamise põhimõtetes igati positiivsed, ka juhul, kui mõni õppekava suletakse, leidis Noorma.

Raul Kangro sõnal on kvaliteeti keeruline tõlgendada, sest sel on palju aspekte. Samas ei tohi tema sõnul unustada ka efektiivsuse arvestust. Kangro arvates võiks edukas rahastamismudel olla kombinatsioon kvaliteedist ja pearahasüsteemist.

Hääbuvad õppekavad Eesti kõrghariduses

Ka Tallinna ülikooli õppekavade rahastus otsustatakse keeruka mudeli abil. TLÜ akadeemiline prorektor Priit Reiska tõdes, et igal aastal püütakse üle vaadata, kuidas vähese täituvusega õppekavasid tudengitele atraktiivsemaks muuta, et kavad elujõulised püsiksid.

Magistriõppekavade osas tuleb Reiska sõnul võistelda välismaaga: nii nagu eesti tudengid lähevad välismaale, õpib TLÜ magistriõppes palju välistudengeid. Seetõttu on osa magistrikavasid ingliskeelsed. Võõrkeelse õppe eest võib aga ülikool küsida õppemaksu, mis võimaldab neil erialadel kergemini ellu jääda. Samas nentis Reiska, et vähempopulaarseid ingliskeelseid erialasid ei saa muuta tasuliseks, küll aga võimaldab ingliskeelne õpe kõrgemat kvaliteeti.

Reiska tõi välja aga eestikeelse sotsioloogia magistriõppe kava, mis sarnaselt Tartu erialadega täituvuse piiri peal kõigub, kuid mille õpetamist soovib ülikool kindlasti jätkata. Selleks muudab TLÜ õppekava nime ja veidi ka sisu. Juba on liidetud õpetajakoolituse õppekavasid.

“Arutatud on ka lisarahastuse küsimust, aga see tähendaks tasuta õppe printsiibist loobumist,” sõnas Reiska. Kokkuvõttes on aga tasuta kõrgharidus olnud positiivne areng, sest on selgelt näha, et kõrgharidus on muutunud kättesaadavamaks. Sellest loobumine ei oleks mõttekas, aga ülikoolide lisarahastuse võimalus on keerukas teema, mille täpset lahendust ei oska ta välja pakkuda. “See on väga laiapõhjalise arutelu koht,” lausus Reiska.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.