Kohalikud loodavad, et renoveeritud Suuremõisa loss saab lisaks koolile ka kogukonna keskuseks ({{commentsTotal}})

Kõpu tuletorni kõrval üheks Hiiumaa tähtsamaks arhitektuurimälestiseks olev Suuremõisa loss sai mõisakoolide programmi raames enam kui 1,1 miljoni eurose rahasüsti, mille abil tehti korda mõisa interjöör ja laiendati keldrikorruse ruume. Sügisel kolivad mõisa tagasi Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool ning kohalikud usuvad, et mõisast kujuneb tulevikus tõeline kogukonnakeskus.

Suuremõisa härrastemaja rajas 18. sajandi keskpaigas Stenbockide pere. Koolimajana on hoone hiidlasi teeninud alates 1920. aastast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänu mõisakoolide programmist saadud toetusele algas mõisa siseruumides ligi poolteist aastat tagasi ulatuslik renoveerimine, mille käigus parandati olmetingimusi ja konserveeriti haruldased laemaalingud ja 19. sajandist pärinevad tapeedilõigud.

Õpilased saavad naasta koolimajja järgmise õppeaasta alguses.

"Igas ruumis on erinev stukdekoor ja siis muidugi need laemaalingud, mis on nüüd taastatud. Kui tead, millises seisus nad olid enne ja millised nad nüüd on, siis see on suur vahe," rääkis Suuremõisa mõisa peahoone restaureerimise projektijuht Kati Kukk.

Kuna mõis on suur ja sinna sügisel tagasi kolivad Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool kogu maja endale ei vaja, otsivad nüüd kohalikud ideid, mida mõisahoonega veel teha. Kindel soov on, et sellest saaks tulevikus tõeline kogukonnakeskus.

"Et sellest koolist saaks kohaliku kogukonna keskus. See on üks mõisakooli missioon ja meie jaoks see tähendabki seda, et me peame selle maja tegema võimalikult avatuks. Siin peab võimalikult palju toimuma kõigile, mitte ainult neile, kes siin koolis käivad," rääkis Hiiumaa ametikooli direktor Ivo Eesmaa.

Suuremõisa loss on Kõpu tuletorni kõrval üks Hiiumaa tähtsamaid arhitektuurimälestisi ning tegelikult on neil kahel omavahel ka ajalooline seos.

"Kui veel natuke ajaloos sonkida, siis mõisavalitsejad, kes siin on erinevatel aegadel olnud, elanud ja majandanud, on ka oma tegevustega jõudnud Kõpu tuletornini, mida nad tsaaririigi käsul hoidsid töökorras," selgitas Pühalepa vallavanem Ants Orav.

Mõisakoolide programmi raames on 2009. aastast alates korda tehtud 15 mõisakooli. Kokku tegutseb neid Eestis praegu 69.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: