Tiit Tammaru: pagulastele ei tohiks pelgalt lihttöid pakkuda ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõdes, et kuigi kolmandatest riikidest sisserännanute kogukonnastumist on varasemalt vaadeldud pigem negatiivse nähtusena, siis tegelikkuses võib kogukonna teke aidata inimestel paremini uue keskkonnaga kohastuda.

Tammaru on aastaid uurinud sisserändajate kohastumist Rootsis, kus on rakendatakse pigem liberaalset migratsioonipoliitikat. Tammaru ütles saates "Terevisioon", et Rootsi on pakkunud häid andmeid, mille alusel saab vaadelda üsna detailselt, kuidas sisserännanute lõimumine nii tööturul kui ka ühiskonnas on toimunud.

Professori hinnangul on Rootsi saanud hästi hakkama just inimeste tööturule lõimimisega. "Kui me mõtleme kolmandates riikides sisserännanute peale, siis hästi paljud neist saabuvad riikidest, kus tegelikult naised ei tööta ehk paljudes päritoluriikides on tööhõive naiste seas vaid 20 kuni 25 protsenti," rääkis Tammaru.

"Kui me aga vaatame seda, mis Rootsis juhtub sisserändajatega, siis pole väga suuri soolisi erinevusi. Jah, mehed töötavad natuke rohkem ja saavad kiiremini tööle, aga naised väga palju siiski ei eristu," lisas Tammaru.

Samas erineb tööturul osalemine piirkonniti ehk suurlinnades, kus on dünaamilisem ja avatum tööturg, saadakse töökoht kiiremini, kuid need on pigem segregeerunud töökohad.

"See tähendab, et inimesed töötavad kas mingis etnilises restoranis ja koos omasugustega. Mida väiksemasse kohta me liigume, seda väikesem on võimalus ka tööd saada, aga kui see saadakse, siis töötatakse koos rootslastega," selgitas Tammaru.

Kogukond aitab sisserännanutel paremini kohastuda

Sisserändajate kogukonnastumist on just suurlinnades nähtud probleemina, kuna piltlikult tekib neile justkui "müür" ümber ning nad ei lõimu põlisrahvaga. Samas tõdes Tammaru, et taoline protsess on inimloomuse paratamatu osa.

"Me ju ikkagi suhtleme rohkem omasugustega inimestega, keda me paremini tunneme, kellega me räägime sama keelt ja kellega meil on üleüldiselt lihtsam hakkama saada," nentis Tammaru. "Kui põigata Eesti ajalukku ja vaadata perioodi, mil Eestis toimus suur väljaränne, siis hakati Rootsis samuti otsima võimalusi, kuidas teiste eestlastega kokku saada," lisas ta.

Rahvastikugeograafia eksperdi sõnul aitab kogukond sisserännanutel kiiremini uue keskkonnaga kohastuda. "Nüüd tekib küsimus sellest, kust läheb see piir, kus koosolemine hakkab probleemiks muutma," tõdes Tammaru.

Pagulastele ei tohi pakkuda ainult lihttöid

Tema arvates ei tohiks Eestisse jõudvaid pagulasi kohe pakkuda madalapalgalistele töökohtadele. "See on see, kuhu tööandjate mõte kipub esimesena minema. Me peame kindlasti oskused ja töökohad kokku viima, kuid me ei tohiks neile ainult lihttöid pakkuda," toonitas Tammaru.

Teise asjana rõhutas Tartu ülikooli professor, et Eesti peab vaatama koos erinevaid sisserändajatega seotud valdkondi - tööd, elukohti ja haridust. "Meil on tavaliselt poliitikad ühe valdkonna kesksed, kuid rände puhul tuleb väga koordineeritult neid poliitikaid rakendada, et midagi ei jääks kahe silma vahele," sõnas Tammaru.

Seejuures on väga oluline just eluaseme küsimus. "Need inimesed on sageli madalama sissetulekuga, mistõttu ei saa nad elada samas kohas, kus elavad põliselanikud. Sealt hakkavad probleemid kuhjuma, sest näiteks koolid on meil piirkonnapõhised ning seetõttu ei pruugi nende lapsed enam kohtuda. Seega me peame proovima probleemsete seoste ahelat võimalikult kiiresti lõhkuda," ütles Tammaru.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: