Järgmisest aastast tagab riik rongavanemate lastele 100-eurose elatisabi ({{commentsTotal}})

{{1459420419000 | amCalendar}}

Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse eelnõu, mis tagab igale lapsele, kelle ees tema teine vanem ei täida alimentide maksmise kohustust, 100-eurose igakuise elatisabi, mille riik omakorda rongavanemalt välja nõuab.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tõdes, et Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanemaga. Ehkki enamik saab lahus elavalt vanemalt igakuise elatise ise kätte, on ometi 8200 lapsevanemat oma lastele kokku ligi 15 miljonit eurot võlgu - seda on Paide-suuruse linna aastaeelarve jagu. Minister rõhutas, et hoolimata vanematevahelistest lahkhelidest on ikkagi laps see, kellele teine vanem võlgu on.

"Tegu ei ole uue peretoetuse või sotsiaaltoetusega. 100 eurot tagatakse ka kohtuvaidluse käigus, kui seda pole veel välja mõistetud, et vanemad julgeksid teise vanema vastu üldse kohtusse pöörduda," ütles minister Tsahkna. Ta selgitas, et tihtipeale on raha mittemaksmise taga ka perevägivallaprobleemid, mistõttu kohtusseminek nõuab ühelt vanemalt eneseületust ja julgust.

"Elatisvõlglaste elu muutub muutub väga keeruliseks, 1. märtsist jõustunud seadusemuudatuste abil on nende võlga oluliselt parem kätte saada," uskus Tsahkna, et riik suudab võlglastelt summa omakorda kätte saada.

Kui kohus mõistab elatisabi välja, kuid vanem seda lapsele ikkagi maksma ei hakka, siis hakkab laps 4 kuud pärast kohtuotsuse jõustumist riigilt elatisabi saama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui peres on rohkem lapsi, saab iga laps 100 euro suurust elatistoetust. Riik nõuab makstud elatisabi hiljem võlgnikult sisse.

Elatist on lapsel õigus saada kuni 21-aastaseks saamiseni. Elatisabi fondi tarvis on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

Perehüvitise seaduse eelnõu, millega muudetakse veel mitut seadust, peaks jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril, enne aga peab selle vastu võtma riigikogu.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: