Järgmisest aastast tagab riik rongavanemate lastele 100-eurose elatisabi
Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse eelnõu, mis tagab igale lapsele, kelle ees tema teine vanem ei täida alimentide maksmise kohustust, 100-eurose igakuise elatisabi, mille riik omakorda rongavanemalt välja nõuab.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tõdes, et Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanemaga. Ehkki enamik saab lahus elavalt vanemalt igakuise elatise ise kätte, on ometi 8200 lapsevanemat oma lastele kokku ligi 15 miljonit eurot võlgu - seda on Paide-suuruse linna aastaeelarve jagu. Minister rõhutas, et hoolimata vanematevahelistest lahkhelidest on ikkagi laps see, kellele teine vanem võlgu on.
"Tegu ei ole uue peretoetuse või sotsiaaltoetusega. 100 eurot tagatakse ka kohtuvaidluse käigus, kui seda pole veel välja mõistetud, et vanemad julgeksid teise vanema vastu üldse kohtusse pöörduda," ütles minister Tsahkna. Ta selgitas, et tihtipeale on raha mittemaksmise taga ka perevägivallaprobleemid, mistõttu kohtusseminek nõuab ühelt vanemalt eneseületust ja julgust.
"Elatisvõlglaste elu muutub muutub väga keeruliseks, 1. märtsist jõustunud seadusemuudatuste abil on nende võlga oluliselt parem kätte saada," uskus Tsahkna, et riik suudab võlglastelt summa omakorda kätte saada.
Kui kohus mõistab elatisabi välja, kuid vanem seda lapsele ikkagi maksma ei hakka, siis hakkab laps 4 kuud pärast kohtuotsuse jõustumist riigilt elatisabi saama, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui peres on rohkem lapsi, saab iga laps 100 euro suurust elatistoetust. Riik nõuab makstud elatisabi hiljem võlgnikult sisse.
Elatist on lapsel õigus saada kuni 21-aastaseks saamiseni. Elatisabi fondi tarvis on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Perehüvitise seaduse eelnõu, millega muudetakse veel mitut seadust, peaks jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril, enne aga peab selle vastu võtma riigikogu.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael