Valitsus arutas välismaalaste Eestisse tööle asumise lihtsustamist ({{commentsTotal}})

Valitsus arutas kabinetinõupidamisel siseministeeriumi ettepanekuid välismaalaste seaduse muudatusteks, et lihtsustada majandusarengusse panustavate välismaalaste Eestisse tööle asumist.

Ettepandud muudatused on peamiselt suunatud start-up'idele ehk iduettevõtetele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorile, kus on kõige suurem vajadus kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti start-up kasvulavana rahvusvaheliselt tuntud ja tänane otsus aitab Eesti ettevõtetel tihedas rahvusvahelises konkurentsis püsida.

"Tahame motiveerida ettevõtlikke talente Eestis töötama, et tänastest start-up'idest kasvaksid välja rahvusvahelised korporatsioonid," ütles peaminister.

Siseminister Hanno Pevkur lisas, et ettepanek on arvata üks suuremaid murekohti Eesti tööjõuturul ehk IKT valdkond sisserände piirarvu alt välja.

"Lisaks soovime kehtestada minimaalseks välismaalasele makstavaks töötasuks Eesti keskmine palk ja lihtsustada muud välismaalaste Eestis töötamisega seotud bürokraatiat," täpsustas Pevkur.

Ettepanekute kohaselt plaanitakse tulevikus loobuda ka nõudest registreerida Eestist eemalviibimine.

"Ettevõtjad on tähelepanu juhtinud, et Eestis elamisloaga elavale välismaalasele kehtiv nõue enda rohkem kui 183-päevane eemalviibimine registreerida ei ole enam ajakohane ja ei toeta tööjõu mobiilsust. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda," märkis Pevkur.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Pevkur, et valitsuskabinet otsustas täna, millised on põhimõttelised suunad, millega edasi liikuda. "Kindlasti on küsimus selles, millised on suurinvestori elamisloa tingimused. See, et IKT-sektor vajab tuge, on täiesti mõistetav. See, et iduettevõtted võiksid Eestisse kergemini tulla, on ka kõigile vastuvõetav. Pigem on vaja siin täpsustada veel näiteks seda, milline siis see nõutav palgatase peaks olema, kui räägime palganõudest, ja veel väiksemaid küsimusi on püsti," selgitas ta.

Vastates küsimusele, kas vajaminevat tööjõudu võiks kuidagi siduda ka pagulaste vastuvõtmisega, ütles Pevkur, et sellest juttu ei olnud.

"Kui räägime ikkagi töötingimustest Eestis või Eestis olevate välismaalaste töötamistingimustest, siis siin pole oluline see, millisel alusel inimene siia saabub. Muidugi, me eeldame, et kui inimene tulebki ja tahab saada elamisluba töötamiseks, mis on peamine argument, siis tuleb vaadata seda, kuhu ta tööle tuleb ja millist palka talle maksma hakatakse ja kas Eestis endas on inimesi, kes seda tööd saaks teha. Sellepärast jäi sisse ka nõue, et töötukassa peab andma selleks nõusoleku, et inimest väljastpoolt tööle tuua," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: