Lennuamet peatas Aviesi lennuloa, riik korraldab uue lennuhanke ({{commentsTotal}})

{{1459495592000 | amCalendar}}

Kuressaare, Kärdla ja Stockholmi liinidel lennanud kodumaine lennufirma Avies jäi vähemalt ajutiselt ilma lennuloast. Majandusministeerium kuulutab välja uue hanke, et leida lennufirma, kes hakkaks saartele lendama.

Lennuamet põhjendas, et Avies "ei ole suutnud osaliselt täita regulatsioonides kehtestatud nõudeid, mille kohaselt oleks tagatud lennuohutusstandartidele vastavus".

Aviesi lennuettevõtja sertifikaat AOC on tänasest peatatud kuueks kuuks või puuduste kõrvaldamiseni. Sertifikaadi peatumise ajal ei tohi Avies tegutseda lennuettevõtjana ja pakkuda lennuteenust.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas Aviesil on silma peal hoitud juba mõnda aega ning riik oli valmis stsenaariumiks, et hange tuleb korraldada.

Samas hoiatas Kuningas, et mandri ja saarte vahelises lennuliikluses võib tulla paus ning ajutiselt tuleb kasutada lennuki asemel praami. "Hanked on keerulised protsessid, sageli need vaidlustatakse. /.../ Loodame, et jaanipäeva perioodiks on meil uus lendaja olemas."

Et hankeprotsess kulgeks kiiremini, otsustati korraldada läbirääkimistega hankeprotsess. Avies saab uuel hankel osaleda siis, kui on suutnud puudused kõrvaldada.

Kümneid puuduseid

Lennuameti juht Kristjan Telve ütles, et veebruari lõpus saadeti Aviesile hoiatus, milles viidati mitmetele probleemidele ja paluti need 24. märtsiks kõrvaldada.

24. märtsiks saabus tema sõnul hulk dokumente, kuid neist selgus, et suur hulk puuduseid on endiselt kas kõrvaldamata või puudus tõend, et need on kõrvaldatud. Amet juhtis tähelepanu kokku 90 puudusele ning neist 47 ei suudetud korda teha.

"Me ei pane ettevõtet kinni, vaid anname neile võimaluse kuue kuu jooksul asjad korda teha," toonitas Telve. Ta lisas, et Avies võib uute dokumentidega nende juurde tulla kasvõi homme, kuid tuleb arvestada, et materjalide läbivaatamine võtab aega.

Telve toonitas, et selliseid otsuseid, nagu amet täna tegi, ei tehta kergekäeliselt. Ta märkis, et puudused viitavad ettevõtte nõrgale juhtimissüsteemile.

Avies kinnitas, et lennuameti otsus oli nende jaoks üllatus ning see vaidlustatakse. "Pärast plaanipärast auditit [leiti] teatavad puudujäägid seoses lennundusregulatsiooni /.../ muutustega," ütles Aviesi üks osanikke ja juht ERR-i raadiouudistele.

Majanduslikud raskused

Aviesiga on seotud mitmed Eesti suurettevõtjad. 2009. aastal ostsid Aviesi kontrolliva osaluse keemiatööstur Priit Piilmann ja piimaärimees Oliver Kruuda. Piilmann on tänaseni Aviesi omanik, kuid Kruuda, kes sattus ise raskustesse, müüs osaluse 2013. aastal.

Möödunud aasta keskel kuulutas kohus välja Aviesi pankroti, kuid suure häälteenamusega võeti vastu pankrotihalduri Veli Kraavi ettepanek firma tegevust mitte lõpetada ja püüda ettevõtet tervendada.

Pärast Estonian Airi lõppu on Avies vanim liinilende teenindav kodumaine firma, mis asutati 1991. aastal.

Pileti ostnud reisijatel tuleks ühendust võtta Aviesiga, vaidluste lahendamisel võib pöörduda abi saamiseks ka tarbijakaitseameti poole.

Lendude tühistamisel kehtivad reisijatele euroreeglitest tulenevad õigused. Ennekõike tuleb lennufirmal pakkuda reisijale valikut alternatiivse teekonna või piletiraha tagastuse vahel.

"Arvestades, et mitmetel lennuliinidel on Avies ainuke lennuteenuse pakkuja, siis alternatiivse teekonna pakkumine on piiratud," märkis tarbijakaitseamet. "Samas võib reisijaile pakkuda alternatiivi muu transpordivahendiga, näiteks praami ja bussiga, kui see on ajaliselt ja majanduslikult mõistlik ning reisija on sellega nõus."

Kui alternatiivset teekonda ei pakuta või reisija sellega ei nõustu, on tal õigus piletiraha tagasi saada. Täpsemalt saab reisija õigustest lugeda siit.

Ettevõte on üllatunud

Lennuameti setifikaadi peatamisest olid täna üllatunud nii Aviese töötajad kui ka juhtkond, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme väga üllatunud, põhimõttelisel oleme šokis, et lennuametist selline otsus tuli. Meil on turvalisusega kõik absoluutselt korras," kinnitas Aviesi piloot Aleksandr Tšesnokov.

"Liin toimib, ärajäänud lende ei ole, seega oleme üllatunud. Tegelikult on see sertifikaat peatatud kuni puuduste likvideerimiseni maksimumpikkusega kuueks kuuks ja selles suhtes meie poolt vaadatuna on ikkagi need puudused likvideeritud, millest lennuamet kirjutab," ütles tegevjuht Allan Soll.

Majandusminister Kristen Michali kommentaar:

Lennuamet peatas lennuettevõtte Avies lennundusloa, sest ettevõte ei taganud lennundusturvalisust. Turvalisuses järeleandmisi teha ei saa. Järelevalves kokkulepitud tegevused jäeti tegemata, siis tuli teha lennuturvalisuse tagamise otsus. Kindlasti tuleb tähele panna, et ettevõttel on endiselt võimalus lennuturvalisust tagavad otsused korda teha ja seejärel taastada ärilendude teostamise luba.

 Aviesi keeruline olukord oli teda juba eelmise aasta suvest, kui ettevõte sattus majandusraskustesse. Siis jätkati siiski lendamist ning asuti ka ettevõtte seisu parandama. Kahjuks siiski ei tehtud korda kõik väga olulisi puudusi ning lisaks tekkis uusi. Et Aviesi partnerid, riigist ning saarte maavalitsustest kes on reiside tellijad, jälgisid olukorda juba tollal murega. Nähes suurt võimalust, et tuleb negatiivne otsus, valmistasime varuplaanina ette uue hankeprojekti. Tänase vedaja sertifikaadi peatamine ja uue lendaja hanke tegemine tähendab katkestust lendudes, loodame lendude taastamist lähenevaks suviseks kõrghooajaks ehk Jaanipäev eelseks ajaks. Kindlasti sisaldab iga hange Eestis võimalikke riskikohti - pakkujate leidumisest kuni vaidlusteni, kuid hetkel eeldame, et suveks võiks olla lennuteenuse pakkuja olemas ja lennud toimumas.

Kaugemale vaadates - uus hange tuleb vaheetapina aastani 2019, seejärel saame viia ühisesse hankesse kogu Eesti sisese lendude tellimuse ja seeläbi tekib võimalus sama raha eest saada rohkem teenust ning planeerida Eesti sisest lennundust juba terviklikult.

 



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: