Läti soovib kolme riigi ühist lennufirmat, Eesti ja Leedu tõrguvad ({{commentsTotal}})

Läti ekspeaminister Laimdota Straujuma on veendunud, et Balti riigid loovad peagi - umbes viie aasta pärast - ühise lennufirma. Straujuma kinnitas, et tegi Eesti ja Leedu valitsusjuhile mitu korda ettepaneku kaaluda ühise lennufirma loomist, kuid kolleegid polnud huvitatud.

"Kui olin valitsusjuht, palusin nii Eesti peamnistrit Taavi Rõivast kui ka Leedu peaministrit mõelda võimaluse üle asutada Baltimaade ühine lennufirma. Kuid naabrid ei toetanud minu ideed. Eesti peaminister küll arvas, et tulevikus võiks asja arutada, kuid praegu ma Eesti juhtide seas selleks mingit valmisolekut ei ole näinud. Küsimus on, miks Eesti peaminister polnud huvitatud ühistest läbirääkimistest," sõnas Straujuma.

Läti lennukompanii Air Baltic asepresident Janis Vanags ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kolme Balti riigi jaoks oleks mõistlik omada ühist lennufirmat. Vanags väljendas veendumust, et Balti riigid suudavad selles küsimuses kokku leppida ning luua ühisfirma, kas siis olemasoleva Air Balticu baasil või kuidagi teisiti.

"Praegu muidugi on üks firma, mis tegutseb kõigis kolmes Balti riigis ja see on Air Baltic. Aga see on valitsuste otsustada, kas nad tahavad ehitada ühisfirma üles juba olemasoleva ettevõtte baasil, mida Air Baltic muidugi eelistaks, aga see on küsimus, mille peavad otsustama valitsused," rääkis Vanags.

Majandusminister Kristen Michal kommenteeris, et Eesti riigi ja valitsuse huvi on, et meil oleks võimalikud head otseühendused Tallinnast. "Kui seda on nõus tegema keegi teine, me saame mingi kokkuleppe või on see eraettevõte, kes tegutseb lennunduses kuskil mujal - see kõik on ju arutatav. Läti firma huvi on võibolla rohkem läbi Riia vedada, aga meie huvi on otse Tallinnast lennata. Eks seal tuleb see tasakaal leida," ütles Michal.

"Olen isegi oma kolleegi, transpordiministriga omal ajal seda arutanud ja me kaalusime ühe võimalusena, et AirBaltic või keegi teine võiks olla see ettevõte, kes tagaks eestlaste jaoks võimalikult palju otseühendusi Tallinnast. Küsisime isegi hinnapakkumise, aga see hinnapakkumine oli märgatavalt kallim kui tänane Nordica suudab seda ise teha," lisas ta.

"Eks neid arutelusid on peetud ja ilmselt peetakse ka tulevikus. Kui on huvi olemas ja kui vaadata nüüd Läti poole, siis kui nad on saanud selgeks oma rahaasjad ja kõik muud plaanid AirBalticu osas, siis miks mitte seda arutada," ütles ta veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: