Võru puiduettevõttest kasvas välja alumiiniumpaatide tootja ({{commentsTotal}})

Võrus voodiraame valmistanud puiduettevõttest on välja kasvanud arvestatav alumiiniumpaatide tootja, kus alles hiljuti valmis 100. paat. Eritellimusel Rootsi paate valmistav AS Nauta klientide hulgas on ka National Geographicu fotograaf Matias Klum.

Aastal 2004 vastas AS Nauta omanik Mart Perli Rootsi äripartnerite küsimusele, kas nad paate ka teevad, naljaga pooleks, et teevad küll, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli täiesti aferistlik lubamine ja siis pärast pidi kuidagi hakkama täitma seda lubadust ja suure hirmsa vaevaga ikka. Algus oli kole raske, aga ära kuidagi tegime," selgitas Perli.

Ja nii siiagi puidust voodiraame valmistanud ettevõttest alumiinimumpaatide tootja, kes on tänaseks valmis teinud 100 paati ning preagu valmimisjärgus olev 102. paat on suurim, mida senini tehtud.

"Suuremat me enam teha ei saa, me ei saa seda siit välja enam kuidagi, siis peame läbi katuse välja tõstma," ütles Perli.

9,5 meetrit pikk ja 2,8 meetrit lai paat valmib nagu kõik teisedki - eritellimusena, võtmed kätte meetodil, arvestades kõiki kliendi soove.

"Selliseid paate suudame teha umbes ühe kuus, aga 9,5-meetrisega läheb poolteist kuud," ütles Nauta juht.

Ligi 150 000 eurot maksvad paadid on kõik Võru kohalike töömeeste kätetöö, kellest nii mõnigi on saanud tänu Nauta olemsolule teha valiku jääda välismaale minemise asemel kodumaale.

"Natuke enne siia tööle tulemist oli pakkumine, et välismaale laevakeevitajaks minna, aga siis naabrimees ütles, et ta tuli siit töölt ära /.../ ja siis saingi siia," ütles Nauta tööline Marko Traks.

Valdava osa Nauta klientidest moodustavad tavalised Rootsi inimesed, kes elavad kuskil saarestikus ning vajavad oma igapäevases elus paati. Aga klientide hulgas on ka nii Rootsi filmiprodutsent Anders Banke kui ka maailmakuulus National Geogrpahicu fotograaf Matias Klum.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: