Aserbaidžaan kehtestas Mägi-Karabahhis ühepoolse vaherahu ({{commentsTotal}})

{{1459679609000 | amCalendar}}

Aserbaidžaan kuulutas Mägi-Karabahhi kontaktjoonel välja ühepoolse relvarahu, vastuseks rahvusvahelisele üleskutsele sõdimine piirkonnas lõpetada. Armeenia toetatud Mägi-Karabahhi võimud ei pea seda aga tõeseks ja väidavad, et Aserbaidžaan tulistab jätkuvalt.

Kaitseministri esindaja teatas, et aserid käituvad vastavalt rahvusvahelistele palvetele peatada vägivald, teatas BBC.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev nimetas oma vägede operatsioone Mägi-Karabahhis suureks võiduks. Riikliku julgeolekunõukogu istungil kinnitas Alijev, et Armeenia ei unusta seda head õppetundi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Armeenia on rikkunud kõiki rahvusvahelisi seadusi. Me ei tagane oma põhimõttelisest seisukohast. Samas järgime relvarahu ja pärast seda soovime konflikti rahumeelselt lahendada," selgitas ta. "Samal ajal tugevdame oma sõjaväge."

Öösel jätkunud lahingutegevuses on surma saanud vähemalt 30 sõdurit, teadmata on tsiviilisikutest ohvrite arv. Videos on näha ka Armeenia vägede liikumist Mägi-Karabahhis.

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi teatel hävitati öösel kümme Mägi-Karabahhi tanki ja tapeti kümneid võitlejaid. Tunnustamata ala esindaja teatel olid kaotused väiksemad, samas hävitasid nemad 14 aserite tanki ja viis soomusmasinat.

Bakuu pakutud relvarahusse nemad ei usu, kuid on samas valmis selle nimel läbi rääkima, kui taastatakse viimased konflikti eelsed positsioonid.

Bakuu väitel õnnestus Aserbaidžaani vägedel vallutada mõned alad, kus kavatsetakse oma positsioone kindlustada, seega on küsitav tingimuse järgimine ja veelgi enam, selle kehtestamine.

Mägi-Karabahhi piirkond on olnud armeenlastest separatistide käes alates 1994. aastal lõppenud sõjast selle piirkonna üle.

Olukorrast Mägi-Karabahhis andis "Aktuaalsele kaamerale" omapoolse ülevaate ka eestlannast reisifotograaf Silvia Pärmann, kes viibib hetkel Stepanakertis. 

Toimetaja: Merilin Pärli, Laur Viirand, Tarmo Maiberg



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: