"AK. Nädal" uuris, kuidas õpetada pagulastele eesti keelt ({{commentsTotal}})

Eesti võttis sel nädalal vastu 7 pagulast Kreeka põgenikelaagrist. Uustulnukate seas on perekond, kelle lapsed ei oska eesti keelt. Kuidas õpetada pagulastele eesti keelt ning aidata neil toime tulla uues keskkonnas, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kiltsi põhikoolis käib 66 õpilast, kellest 7 on Vao keskusest.

Täiesti umbkeelsel lapsel on lihtsam keel ära õppida. Kui aga leidub mingi kolmas ühiskeel, milles on võimalik suhelda, minnakse kergema vastupanu teed.

"Tuleb kindlasti vältida mingi vahekeele leidmist. Meil on olnud laps, kes rääkis vene keelt lisaks oma kodukeelele. Ja me püüdsime õpetada läbi vene keele ja sellest ei tulnud väga midagi välja, meenutas Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets.

Samas kõlab vahetunnil koridoris vene keelt - siin õpib lapsi Dagestanist, Ukrainast, Ingušeetiast. Keelama ei hakka, ütleb koolmeister.

"Kiltsi koolis on õppinud väga pikka aega väga erinevatest rahvustest õpilasi, kes on küll rääkinud eesti keelt. Kuid kes oma väljanägemise poolest ei ole päris eesti näovärvi. Ja meie lapsed on nagu harjunud," lisas direktor.

"Mida rohkem inimene tegutseb ja üritab olla osa ühiskonnast ja ühiskond ka kaasab teda sellesse, siis ei ole mingeid probleeme," selgitas omakorda arengukoostöö korraldaja Kristi Ockba, kes on samuti aidanud Eesti saabunud inimestel keelt õppida.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: