Kui EELK ja riik pole huvitatud, võib Narva Aleksandri kirikule tekkida ka kolmas ostja
Narva Aleksandri suurkirik pandi sel nädalal pankrotivarana enampakkumisele. Hind on pool miljonit eurot. Selle hinnaga ei kavatse kirikuhoonet ost ei EELK ega riik.
Kirikuhoone müüki panekuni viinud sündmused said alguse seitse aastat tagasi. Narva Aleksandri kogudus laenas suurkirikus tehtud töödeks ehitusfirmalt Eviko suure summa raha. Kogudus ei suutnud raha tagasi maksta ning möödunud aasta aprillis kuulutas kohus välja koguduse pankroti, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Pankrotipessa jäid mitmed kinnistud, muu hulgas ka kirikuhoone. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakontor on rõhutanud, et nemad selles süüdi pole.
EELK peakontor toonitab, et kogudused on iseseisvad. Samas annab EELK põhikiri võimaluse koguduse tegevusse sekkuda. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul ei saanud peakontor seda teha, kuna
ei teadnud ka ise Narva koguduse probleemidest.
"Ehitusfirma ja siis tollane koguduse õpetaja, sõlmides omavahel laenulepingu, see leping ju jäi sahtlisse. Seda ei saadetud järelevalve teostamiseks, sest vastasel juhul ei oleks see leping saanud kirikuvalitsusest rohelist tuld, sest sellise lepingu sõlmimiseks oleks pidanud kirikuvalitsus loa andma," selgitas Viilma.
Kuigi kiriku peakontor süüdistab kogudust rumalates otsustes, maksis EELK-le kuuluv kinnisvarafirma Kiriku Varahaldus kogudust esindanud advokaadibüroole Lextal, mis on viimasel ajal tähelepanu saanud Keskerakonna juhi Edgar Savisaare kaitsmisega. Õigusabikulude summa kokku on Kiriku Varahalduse väitel umbes 100 000 eurot ning raha saamiseks esitati nõue koguduse
pankrotipessa.
"Tegemist on kinnisvaraettevõttega või haldusettevõttega, mis ongi loodud selleks, et aidata kogudusi majandusküsimustes või arendada koos kogudustega majandusküsimuste baasil," märkis peapiiskop.
Koguduse kaks suuremat võlausaldajat on tänase seisuga ehitusfirma Eviko ning ettevõtja Meelis Niinepuu firma Connexion, mis omandas osa võlanõudest. Mõlema nõuded jäävad poole miljoni kanti.
Esialgu võlausaldajad kirikuhoonet müüki ei pannud. Meelemuutuse põhjuseks on ilmselt see, et koguduse muu vara müük on läinud pehmelt öeldes halvasti. Seni ei ole õnnestunud midagi võõrandada, kuigi hindu on allapoole lastud.
Nädala alguses läkski pankrotivara müügiportaali üles kuulutus, mille sarnaseid ei laeku sinna just väga tihti. Poole miljoni eurose alghinnaga on enampakkumisel 19. sajandil ehitatud märgilise tähtsusega kirikuhoone.
Mis sellest hoonest siis saab? Hetkel tundub olevat kaks tõenäolisemat varianti.
Kõigepealt esimene - kirikuhoone ostjakandidaadiks võiks pidada nii riiki kui EELK-d, kuid mõlemad kinnitavad, et ei osale enampakkumisel ning vaatavad pigem üksteise poole. Samal ajal on ju muidugi selge, et koguduse rumalates otsustes ei ole süüdi ka riik või maksumaksjad. Miks nemad peaksid siis osalema selles protsessis?
"Ei peakski, ega me ei olegi ju soovinud, et riik maksaks kinni koguduse tekkinud võlgu," vastas peapiiskop Viilma. "Tegemist oleks väga lihtsa ostu-müügi tehinguga. Kui me ostame pankrotipesast endale jalgratta või kirjutuslaua, siis ma ju ei arva, et ma maksan sellega kinni kellegi võlgu."
"Meie ootus on see, et see omandiküsimus saab selgeks ja siin on ikkagi täiesti selgelt pall EELK käes," ütles omakorda kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits. "See on EELK küll ühele nende kogudusele kuulunud hoone, mille puhul nad võiksid väga selgelt astuda samme, et see omandiküsimus lahendada. Kas leida sinna partner, saada ise omanikuks, et neid võimalusi on erinevaid."
Seega võibki minna nii, et poole miljoni euro eest ei tee keegi enampakkumist ning võlausaldaja on sunnitud hinda langetama. Nii riik kui EELK ei pruugi aga tahta kirikut osta isegi 10 euro eest. Kirikuhoone ostja peab arvestama, et hetkel hoonet kasutada ei saa ning see vajab renoveerimiseks veel märkimisväärset rahasüsti.
"Need numbrid on käinud siin kolmest miljonist kümne miljoni euroni, aga see oleneb sellest, missugune funktsioon sinna tuleb," lisas Sits.
Mis saab siis, kui hoonele omanikku ei leitagi, ei taha praegu keegi spekuleerida. Võlausaldaja on veendunud, et ostja ikkagi leitakse.
"Me ikka usume, et keegi tuleb seda kirikut ostma. Kui peab seda hinda allapoole laskma, räägime selle siis läbi, kui esimesel enampakkumisel ei õnnestu müüa. Aga me ikka usume, et sellele kirikule kindlasti ostja on olemas," rääkis võlausaldajate esindaja Kerli Kase.
seega kerkib esile ka teine võimalik stsenaarium - ilmub välja keegi kolmas, kes kirikuhoone ära ostab. Üheks kandidaadiks võiks vähemalt teoreetiliselt olla Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik.
"Oht on see, et kiriku ostavad ära inimesed, kellele ei lähe korda Eesti maine Narvas või Eesti ideaalid Narvas. Kui natukene mõelda, siis kõige loogilisem on see, et kirik, mis on praegu müügis, ostetakse ära Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku poolt," arvas ajalehe Põhjarannik ajakirjanik Teet Korsten. "Ta kindlasti võib olla üks võimalikke omanikke seal."
"Kirik kasutuses mõne teine konfessiooni poolt, ma ei näe siin nagu küsimärke. Kui siin aeg ajalt on tõstatud teema, et kui palju siin neid ümberehitusi ja äkki tulevad sinna sibulakuplid, siis igal kirikul või konfessioonil on kindlasti omad sümbolid, aga antud hoone on muinsuskaitse all ja selle üks suuremaid väärtusi on selle välisilme," kommenteeris kultuuriministeeriumi asekantsler Sits. "Kui see hoone jätkab kirikuna, on mul selle üle väga hea meel. Aga mulle ei meeldi hirmutamine."
EELK peapiiskop Viilma ei tea ühtegi konkreetset huvi ärkamist Moskva poolt. "Ei ole meie kirikus saanud ühtegi signaali. Ja tavaliselt kirikute vaheline hea tava on küll see, et kirikud suhtlevad omavahel sellises olukorras."
Võimalikke üllatuslikke ostjakandidaate võib tekkida teisigi. Näiteks võib hoone ära osta mõni rikkam eraisik, kes otsustab siis, kellele ja milleks hoone kasutada annab. Kuna sellise kirikuhoone haamri alla minek on Eestis täiesti ainulaadne juhtum, on ka raske oletada, kuidas see laheneb.
Poole miljoni eurose alghinnaga enampakkumine lõpeb 25. aprillil.
Toimetaja: Laur Viirand