Haritlased paluvad ühispöördumises erakooliseaduse muudatused peatada ({{commentsTotal}})

{{1459745504000 | amCalendar}}

Eesti 75 juhtivat kultuuri-ja ühiskonnaelu tegelast tegid ühispöördumise, milles kutsutakse valitsust, riigikogu ning haridus- ja teadusministeeriumit peatama erakooliseaduse muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust.

"Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata," seisab kultuuriinimeste kirjas.

Kirjas leitakse, et plaanitav seadusemuudatus seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise Eestis."Praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub meie hinnangul rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästitoimivale süsteemile hävitavalt," seisab kirjas.

Allakirjutajad nendivad, et erakoolidel on täita oluline roll hariduse mitmekesistamisel, vanematele valikuvõimaluste pakkumisel ning uuenduste toomisel haridusellu. "Mitmekesiste haridusvõimaluste loomine ei ole ega saagi olla ainult riigi ülesanne, vaid on kõigi kodanike õigus ja vabadus," leitakse kirjas.

Kirjas toonitatakse, et erakoolide loojad on aate-, mitte ärimehed, nagu olid omal ajal ka Hugo Treffner ja Jakob Westholm, kes asutasid oma koolid soovist panustada eesti rahva hariduslikku käekäiku.

Kultuuriinimesed lükkavad kirjas ümber ka müüdi, justkui oleks erakoolid loodud rikka eliidi jaoks. „Ekslik on arvata, et erakoolide lapsevanemad on võimelised maksma väga kõrgele kerkinud koolitasu. Erakoolide vanemad on enamasti tavalised inimesed ja mitte sugugi keskmisest palju jõukamad pered, nende seas on palju ka neid, kelle lapsed mingil põhjusel pole lihtsalt tavakooli sobinud ja kellel ka praegu on kulukas ja raske last erakoolis koolitada. Vaatamata raskustele ollakse tänulikud, et see võimalus on ja laps on saanud haridusteel jalad alla,“ seisab kirjas.

Kiri lõppeb tõdemusega, et haridusalaste otsuste viljad ei küpse homme ega ka aasta pärast, vaid siis, kui valikuid on juba hilja tagasi pöörata. „Seetõttu teadvustagem vastutust. Seadusloomele peab eelnema selge eesmärgipüstitus ja visioon.“

Kirjale allakirjutanute hulgas on näiteks Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Märt Avandi, Tõnis Mägi, Erkki-Sven Tüür, Ardo Hansson, Urmas Viilma, Jaan Kaplinski, Sven Grünberg, Karl-Martin Sinijärv, Arvo Valton, Maimu Berg, Kersti Heinloo, Indrek Sammul, Kaie Kõrb, Laine Mägi, Mihhail Lotman, Tambet Tuisk, Ville Jehe jne.

Avalik kiri

Eesti vabariigi valitsusele, riigikogule ning hjaridus- ja teadusministeeriumile

Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata.

Palume peatada erakooliseaduse §22 2 kiirustades muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. See seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud
koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise Eestis.

Tänases kiiresti muutuvas maailmas on haridus kujunenud võtmeküsimuseks. Soovime, et haridusministeeriumi algatatud haridusseadustiku uuendamise protsess saaks Eesti hariduselu sisuliseks taaskäivitajaks, kus teadlasi ja praktikuid kaasates mõtestataks uuesti meie ees seisvad haridusalased väljakutsed. Mitmekesisus, valikute paljusus ja vanemate aktiivsus lapse hariduse kujundamisel on põhimõtted, mis viivad meid edasi.

„Mitmekesisuse vähenemise tulemusena oleme silmitsi nähtustega, mis on praeguse aja märgid: nii looduses kui ka kultuuris hakkavad levima „dinosaurused“ – üks liik või
tähendussüsteem saavutab ebaproportsionaalse ülekaalu ja kui keskkonnas peab toimuma äkiline muutus, ei ela niisugune mammutkooslus enam seda üle. “ (Valdur Mikita
„Lingvistiline mets“).

Hariduse mitmekesistamisel, haridusuuenduses ja vanematele valikuvõimaluste pakkumisel on kodanikualgatuslikel koolidel täita oluline roll. Eesti põhiseadus sätestab vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi (§ 27) ning kinnitab, et lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (§ 37).

Eesti on ühinenud ka rahvusvaheliste lepetega, mis panevad riigile kohustuse a ustada vanemate vabadust valida lastele kool ning tagada vanemate õigus võimaldada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus.

Mitmekesiste haridusvõimaluste loomine ei ole ega saagi olla ainult riigi ülesanne, vaid on kõigi kodanike õigus ja vabadus. Eesti hariduse ajalugu toetub paljuski just erakoolide julgele ja kohati ka isepäisele tegutsemisele. Hugo Treffner ja Jakob Westholm olid aate, mitte ärimehed, oma koolid asutasid nad soovist panustada eesti rahva hariduslikku käekäiku. Ei ole põhjust arvata, et tänaseid koolide loojaid iseloomustaks suurtest eelkäijatest erinev mõtteviis.

Kooli loomine ja arendamine on loominguline protsess, seetõttu on erakoolid nii omanäolised – neid on kujundanud nende loojate nägemus ja sellega kaasnev vastutus. Selliste koolide tekkeks, arenguks ja heale tasemele töötamiseks on kulunud aastate viisi võimekate ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt; Euroopa põhiõiguste harta; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon koolijuhtide ja õpetajate, aga ka lapsevanemate ja laste tööd ja energiat.

Erakool püsib lapsevanemate usaldusel ja usul, et just selline haridus on nende lapsele parim. 2010. aasta erakooliseaduse muudatus aitas vanematel teostada unistust luua uusi koole; varem loodud koolid said kindlustunnet ja sõnumi, et riik väärtustab kodanikualgatust ja vanemate tegevust.

Praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub meie hinnangul rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästitoimivale süsteemile hävitavalt. Ekslik on arvata, et erakoolide lapsevanemad on võimelised maksma väga kõrgele kerkinud koolitasu.

Erakoolide vanemad on enamasti tavalised inimesed ja mitte sugugi keskmisest palju jõukamad pered, nende seas on palju ka neid, kelle lapsed mingil põhjusel pole lihtsalt tavakooli sobinud ja kellel ka praegu on kulukas ja raske last erakoolis koolitada.

Vaatamata raskustele ollakse tänulikud, et see võimalus on ja laps on saanud haridusteel jalad alla. Haridusalaste otsuste viljad ei küpse homme ega ka aasta pärast, vaid siis, kui valikuid on juba hilja tagasi pöörata. Seetõttu teadvustagem vastutust.

Seadusloomele peab eelnema selge eesmärgipüstitus ja visioon. Õppides ka teiste riikide kogemusest, suudame kindlasti luua haridussüsteemi, kus on tagatud nii lapsevanemate õigus otsustada oma laste hariduse üle kui iga lapse õigus kasvada hoolivaks, vastutustundlikuks, aktiivseks ja loovaks perekonna ja ühiskonnaliikmeks, kultuuri edasikandjaks.

Pöördumise allkirjastasid

Airi Värnik (vaimse tervise professor), Allar Raja (sõudesportlane), Andres Maimik (režissöör), Andri Luup (näitekirjanik ja lavastaja), Ardo Hansson (Eesti Panga president), Arvo Pärt (helilooja), Arvo Valton (kirjanik), Birk Rohelend (kirjanik ja stsenarist), Erkki-Sven Tüür (helilooja), Hannes Kaljujärv (näitleja), Hedvig Hanson (muusik), Heiki Nabi (sportlane), Helena Tulve (helilooja), Indrek Allmann (arhitekt), Indrek Hargla (kirjanik), Indrek Sammul (näitleja), Inga Raukas (arhitekt), Ingomar Vihmar (teater Endla loominguline juht), Inna Järva (PhD kasvatusteadustes), Jaak Allik (teatrikriitik, lavastaja), Jaak Johanson (muusik), Jaak Uudmäe (olümpiavõitja), Jaan Eik Tulve (dirigent), Jaan Kaplinski (kirjanik), Jaan Tootsen (filmimees), Jaanus Vaiksoo (lastekirjanik), Janno Põldma (režissöör), Jarek Kasar (muusik), Kaie Kõrb (Tallinna Balletikooli direktor), Karl-Martin Sinijärv (kirjanik), Karmen Trasberg (TÜ õpetajakoolitaja ja akadeemilise pedagoogika seltsi esimees), Kärt Tomingas (näitleja), laulja, teatripedagoog), Kersti Heinloo (näitleja), Kleer Maibaum (näitleja), Kristiina Ehin (kirjanik), Kätlin Kaldmaa (kirjanik), Laine Mägi (näitleja, tantsukooli asutaja ja juht), Laura Peterson (näitleja), Lembit Peterson (lavastaja ja teatrijuht), Liina Olmaru (näitleja), Liis Aedmaa (dramaturg), Liis Katrin Avandi (tantsuõpetaja, tantsija, koreograaf), Livia Viitol (kirjanik ja kultuuriloolane), Ly Seppel-Ehin (kirjanik), Maarja Undusk (kunstnik), Maarja Vaino (kirjandusteadlane, Tammsaare muuseumi direktor), Mail Sildos (muusik, kontserdiagentuuri Corelli Music kunstiline juht), Maimu Berg (kirjanik), Maria Peterson (näitleja ja lavastaja), Marika Veisson (eelkoolipedagoogika professor), Marju Lepajõe (Tartu Ülikooli kirikuloo ja klassikaliste keelte õppejõud), Mihhail Lotman (teadlane), Mihkel Kunnus (kultuurikriitik, pedagoog, õppejõud), Mihkel Veiderma (akadeemik, EV 1920. aastate haridusministri poeg), Märt Avandi (näitleja), Ott Aardam (Ugala teatri loominguline juht, lavastaja ja näitleja), Ott Sepp (näitleja), Peeter Laurits (fotograaf), Philippe Jourdan (Rooma-Katoliku Kiriku piiskop), Pille Lill (ooperilaulja), Sandra Sillamaa (muusik), Sandra Uusberg (näitleja), Sven Grünberg (helilooja), Tambet Tuisk (näitleja), Tiia Toomet (kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi rajaja), Tiina Ann Kirss (kirjandusteadlane), Tiina Jõgeda (ajakirjanik, psühholoogiline nõustaja), Tiiu Kuurme (TLÜ kasvatusteaduse dotsent), Tõnis Mägi (muusik), Uku Uusberg (lavastaja ja näitleja), Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Ursula RataseppOja (näitleja), Ville Jehe (ettevõtja), Ülar Mark (arhitekt), Ülo Vooglaid (sotsioloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor).

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: