Erakoole toetavat pöördumist hakkab tõenäoliselt menetlema kultuurikomisjon ({{commentsTotal}})

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve puudutab erakoolidega seotud mure eelkõige Tallinna linna. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on aga Eestis teisigi omavalitsusi, kes riigiga erakoolidele tegevuskulude maksmise pärast vaidlevad - Tallinna eesmärgiks on toetada hariduse mitmekesisust.

75 ühiskonna- ja kultuuritegelast andsid täna riigikogule üle pöördumise, milles palutakse mitte kiirustada eelnõuga, mis võtaks omavalitsustelt ära kohustuse maksta erakoolidele tegevustoetust, ehk koolihoone ülalpidamiseks mõeldud kulusid. Eelnõu on pärast esimest lugemist pikka aega olnud arutluse all riigikogu kultuurikomisjonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu aseesimehele Helir-Valdor Seederile (IRL) ja kultuurikomisjoni liikmetele tulid pöördumist üle andma mitmed sellele alla kirjutanud, lisaks neile leiab 75 nime seast aga ka näiteks helilooja Arvo Pärdi, Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni, kirjanik Jaan Kaplinski, peapiiskop Urmas Viilma ja paljud teised. Nende ühine sõnum on, et praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästi toimivale süsteemile hävitavalt.

Riigikogu juhatus võttis pöördumise vastu ning tõenäoliselt suunatakse see edasi kultuurikomisjoni menetlemiseks.

Erakoolide seaduse muutmise eelnõu on tänaseks läbinud esimese lugemise ning jäänudki seejärel erimeelsuste tõttu toppama kultuurikomisjoni.

Komisjoni esimehe Laine Randjärve (RE) sõnul on probleem eelkõige Tallinnaga, mitmed teised omavalitsused on lubanud jätkata tegevuskulude toetamist vabatahtlikult.

"Kui praegune pöördumine aitab kaasa sellele, et me saame lahendatud ja jõuame arusaamisele ka Tallinna linnajuhtide hulgas, et kohalik omavalitsus, ehk siis Tallinn on täna tegelikult see tulipunkt, sest teistes kohalikes omavalitsustes seda probleemi ei ole. Siis on see kiri väga oluline ja täitnud oma eesmärgi.

Randjärv lisas, et ilmselt ei jõua eelnõu teisele lugemisele enne, kui on saavutatud konsensus komisjonis, koalitsioonipartnerite vahel ja ka ühiskonnas.

Kõlvart: on ka teisi omavalitsusi, kes riigiga erakoolidele tegevuskulude maksmise pärast vaidlevad

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et tema teada on neid omavalitsusi veel mitmeid teisigi, kes riigiga erakoolidele tegevuskulude maksmise pärast vaidlevad.

Tallinnast rääkides aga märkis Kõlvart, et linn on nõus toetama kristlikke koole ja hariduslike erivajadustega laste koole, mitte aga munitsipaalharidust dubleerivaid koole. "Me toetame hariduse mitmekesisust ja mulle tundub just, et Tallinna linna poolt tuli see initsiatiiv toetada koole, mis on lastele hariduslike erivajadustega ja kristlikke koole," selgitas ta.

"Kui jätta kristlikud koolid ja erivajadustega laste koolid kõrvale, siis teisi nö tavalisi erakoole te toetama ei hakka?" küsis "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik täpsustuseks.

"Jällegi, kui me räägime hariduse mitmekesisusest, siis olekski vaja toetada mitmekesisust," vastas Kõlvart.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: