Eksperdid: Eesti osa jääb Panama dokumentide skandaalis väikeseks
Nn Panama dokumentide skandaali mõju võib osutuda väga suureks, kuid maksueksperdid usuvad, et Eesti osa jääb skandaalis väikeseks.
Maksuõigusega tegelenud advokaat Kaido Loor leidis, et lekitatud dokumentide abil võib kukutada valitsusi, ning see on ka põhjus, miks tuleks sellise infoga ümber käia vastutustundlikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kindlasti on sellel väga suured tagajärjed. Selles mõttes, et sellise informatsiooniga on võimalik šantažeerida ja maha võtta ilmselt valitsusi ja tekitada valitsuskriise. Selles mõttes selline lühiajaline mõju on päris suur ja kindlasti on tal ka mingil määral heidutav mõju," nentis Loor.
PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius ütles, et andmelekke ulatus polnud eriti üllatav. "See on üldteada asjaolu, et selliseid skeeme ja varade osaluste hoidmiseks kasutatakse, lihtsalt võib-olla see mastaap on hoomamatu," märkis ta.
Loori hinnangul sõltub probleemi suurus sellest, kuhu viivad uurimise tulemused. "See, mis meil täna on, on suur hulk dokumente ja materjali, mille kohta arvatakse, et inimesed on varjanud kriminaaltulu. Sellised andmed ei ole ju lõplikuks tõeks. Need võivad olla manipuleeritud, sealt võib olla midagi ära jäetud. Kindel võib olla, et sealt on midagi ära jäetud, võib-olla isegi väljapressimise teel. Ja võib olla keegi on sinna ka juurde kirjutanud, et lihtsalt vaadata, mis juhtub," selgitas ta.
Lentsiuse arvates ei tohiks Eestist vaadates skandaali mõju olla eriti suur. "Offshore piirkondade kasutamine lõppes pigem 1990. aastate lõpus ära Diveci maksukaasusega. Selliseid offshore-struktuure meie teada Eestis väga palju ei kasutata," lausus ta.
"Aktuaalse kaamera" otsestuudios kommenteeris Panama dokumentide teemat Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Toimetaja: Laur Viirand