Vaher: mul ei ole menetlejatele midagi ette heita ({{commentsTotal}})

Narva elanike seas võib täna avalikustatud Varvara mõrva uurimise tulemuse suhtes täheldada teatavat rahulolematust, ent politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul ei ole tal menetlejatele midagi ette heita.

"Minu kui uurija süda ei ole rahul sellepärast, et meil ei ole kohtu ees inimest. Samas mul ei ole ka midagi ette heita menetlejatele, ma tean, mida nad on teinud. Vaadates uurijate tööd on mul süda rahul," ütles Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

"Meil ei ole siiamaani tegelikult kurjategija puhast profiili. See tähendab seda, et me oleme alustanud Eesti kõikide meeste vaatamisega, siis me jõudsime Narva meesteni. Siis me jõudsime erinevate killukesteni, mida DNA-teadus võimaldab. Ja siis jõudsime tõenäosuseni ja võtsime sihikule 11 meest, kellest oli võimalik minna kahe juurde ja siis ühe juurde," lausus ta.

Vaheri sõnul mõistab ta Narva elanike muret ja seda, kui oluline on politsei poolt anda vastuseid.

"Me räägime täna sellest, mida me teame. Ma kinnitan teile, et mul oleks tunduvalt parem meel, kui me saaksime öelda, et me viisime inimese kohtu ette. Mul oleks veel parem öelda, kui seda tegu ei oleks toimunud."

Saatejuht Astrid Kannel küsis, kas saab väita, et see mõrvar ei kõnni praegu meie seas ringi.

"Siin tuleb uskuda uurijate vaistu ja tuleb uskuda ka muid detaile. Juriidiliselt tõesti meil ei ole võimalik edasi minna, minna kohtu ette, sest see, kelle osas meil on veendumus, on surnud. Aga siin on väga palju pisidetaile, mis annab uurijatele veendumuse, et see inimene ilmselt ei kõnni meie tänavatel," rääkis Vaher.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: