Riigikogus arutleti eesti keele õpetamise üle, keeleõppijad peavad probleemiks ka praktika puudumist ({{commentsTotal}})

Riigikogus arutleti täna teemadel, mis puudutavad eesti keele õpetamise korraldamist siinsetele vene emakeelega inimestele. Vabaerakonna arupärimises kultuuriminister Indrek Saarele kritiseeriti riigi võimet kõigile soovijatele keel selgeks õpetada.

Keeleõppijad kurdavad, et neil on raske vaba vestlust arendada, kui kõne all pole õpikuteemad. Pole ka vajadust iga päev eesti keeles olme tasandil suhelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna esitas Vabaerakond kultuuriministrile arupärimise, miks riik ei toeta piisavalt venelastele eesti keele õpetamist. Peaaegu 6000-st eesti keele tasuta kursustele registreerunust on kursused läbinud kümme korda vähem. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et tasuta kursustele registreerub palju neid, kellel puudub algtasemel keeleoskus, mida peaks omandama koolis või tasulistel algtaseme kursustel. Täiendavat raha keeleõppeks praegu pole.

"Tuli nii palju neid inimesi, kellel algtasemel õpet ei ole. See selgus alles eelmise aasta lõpus, selle aasta alguses. Me ka täiendavaid vahendeid saame planeerida alles 2017. aastast, kui me saame riigieelarve protsessis selles kokkuleppele," selgitas minister Saar (SDE).

Suurem probleem kui raha või õpetajate olemasolu, tundub aga olevat valdavalt ühekeelses keskkonnas elamine.

Ühes kesklinna keeltekoolis õpivad algtaseme läbinud. Mitmed inimesed on pärit Venemaalt, Valgevenest või Poolast. Nad on oodanud kursuste järjekorras pool aastat, kuid ei kurda, et see oleks pikk aeg. Kodused ülesanded on tehtud, raamatu järgi jutustamine selge, kuid eesti keeles vestlemine ei tule välja.

Venemaalt Eestise tulnud Andrei Kuzitškin õpetab ise keeltekoolis vene keelt ja põhjendab kõnekeele vähest oskust suhtluspraktika puudumisega.

"Siin keeltekoolis töötavad minu töökaaslased. Nad on eestlased. Aga kui ma proovin rääkida eesti keelt, see on võib-olla natuke raskem nende jaoks ja nemad proovivad rääkida minuga vene keelt," selgitas ta.

Igapäevase eesti keeles suhtlemise vajaduse puudumist kinnitavad ka teised eesti keele õppijad.

Andrei Kuzitškin soovitab, et rohkem on vaja praktikat ja lihtsam võiks olla eksamitele registreerumine internetis. Samuti võiks eksameid olla tihemini kui kord kolme kuu jooksul. Kuid Venemaalt tulnud mees on veendunud, et kes tahab, saab selgeks.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: