Riigikogus arutleti eesti keele õpetamise üle, keeleõppijad peavad probleemiks ka praktika puudumist ({{commentsTotal}})

Riigikogus arutleti täna teemadel, mis puudutavad eesti keele õpetamise korraldamist siinsetele vene emakeelega inimestele. Vabaerakonna arupärimises kultuuriminister Indrek Saarele kritiseeriti riigi võimet kõigile soovijatele keel selgeks õpetada.

Keeleõppijad kurdavad, et neil on raske vaba vestlust arendada, kui kõne all pole õpikuteemad. Pole ka vajadust iga päev eesti keeles olme tasandil suhelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna esitas Vabaerakond kultuuriministrile arupärimise, miks riik ei toeta piisavalt venelastele eesti keele õpetamist. Peaaegu 6000-st eesti keele tasuta kursustele registreerunust on kursused läbinud kümme korda vähem. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et tasuta kursustele registreerub palju neid, kellel puudub algtasemel keeleoskus, mida peaks omandama koolis või tasulistel algtaseme kursustel. Täiendavat raha keeleõppeks praegu pole.

"Tuli nii palju neid inimesi, kellel algtasemel õpet ei ole. See selgus alles eelmise aasta lõpus, selle aasta alguses. Me ka täiendavaid vahendeid saame planeerida alles 2017. aastast, kui me saame riigieelarve protsessis selles kokkuleppele," selgitas minister Saar (SDE).

Suurem probleem kui raha või õpetajate olemasolu, tundub aga olevat valdavalt ühekeelses keskkonnas elamine.

Ühes kesklinna keeltekoolis õpivad algtaseme läbinud. Mitmed inimesed on pärit Venemaalt, Valgevenest või Poolast. Nad on oodanud kursuste järjekorras pool aastat, kuid ei kurda, et see oleks pikk aeg. Kodused ülesanded on tehtud, raamatu järgi jutustamine selge, kuid eesti keeles vestlemine ei tule välja.

Venemaalt Eestise tulnud Andrei Kuzitškin õpetab ise keeltekoolis vene keelt ja põhjendab kõnekeele vähest oskust suhtluspraktika puudumisega.

"Siin keeltekoolis töötavad minu töökaaslased. Nad on eestlased. Aga kui ma proovin rääkida eesti keelt, see on võib-olla natuke raskem nende jaoks ja nemad proovivad rääkida minuga vene keelt," selgitas ta.

Igapäevase eesti keeles suhtlemise vajaduse puudumist kinnitavad ka teised eesti keele õppijad.

Andrei Kuzitškin soovitab, et rohkem on vaja praktikat ja lihtsam võiks olla eksamitele registreerumine internetis. Samuti võiks eksameid olla tihemini kui kord kolme kuu jooksul. Kuid Venemaalt tulnud mees on veendunud, et kes tahab, saab selgeks.

Toimetaja: Laur Viirand



Märt Avandi: ma tahaks, et teatris oleks vähem tülpimust

Parimaks meesnäitlejaks nimetatud Märt Avandi tunnistas, et Eesti teatrites on palju üle jala tegemist ja keskpärasust.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.