"Välisilm" analüüsis muutusi Läti poliitmaastikul ({{commentsTotal}})

Läti poliitmaastikul on toimunud mitu olulist muutust - valitsuse endise pikaaegse juhtpartei Ühtsus reiting on langenud vaid 5,4 protsendini. Samas on uue peaministri Maris Kućinskise erakond Roheliste ja Talurahva Liit jõudnud aastaid edetabeli tippu hoidnud Koosmeele-parteile väga lähedale.

Läti seimi selle koosseisu 500 päeva töö järel on see siis käes - pikka aega erinevate peaministrite juhtimisel Läti valitsust vedanud Ühtsus on lisaks peaministrikoha kaotusele kaotanud ka populaarsuse. Vaid 5,4% toetajaid uuringufirma SKDS viimase küsitluse põhjal on sisuliselt parlamenti pääsemise piir, ei enamat, vahendas ETV saade "Välisilm".

Kas liidrikriis? Jah, Ühtsuse esimees Solvita Aboltina pääses viimastel valimistel ise parlamenti vaid siis, kui Janis Junkurs segastel asjaoludel tema kasuks mandaadist loobus. Poliitikud kinnitavad, et Aboltina on Ühtsuse sisetülisid pigem võimendanud, mitte lahendanud.

Nii poliitikud kui ka poliitikavaatlejad leiavad Riias, et sellist poliitilist jõudu nagu Ühtsus, on Lätis siiski vaja. Ja kas küsimus on tõesti ainult liidris, kes põhjustab sisetülisid, peaks näitama juuni algul toimuv kongress.

"Ma-tulen-kunagi-tagasi" sõnadega valitsuse tagasiastumisest teatanud Laimdota Straujuma möönis, et Läti uus valitsus on põhimõtteliselt tema omaga sama nägu, ainult et peaminister ja tema erakond on vahetunud.

"Kućinskis pöörab rohkem tähelepanu juhtimise parandamisele. Kuid tervikuna ei saa öelda, et koalitsioonileppe mõte ja arengusuunad oleksid teised. Koalitsioon on ju sama. Põhimõttelisi erinevusi pole," märkis Straujuma.

Straujuma usub, et Ühtsus Läti poliitiliselt kaardilt ei kao. Sama meelt on ka äsja pärast haigust tööle naasnud president Raimonds Vejonis.

"Üks on selge - Ühtsust kõrvale heita oleks ennatlik. Läti vajab konservatiivset Euroopa-suunalist parteid. Nagu teate, toimub 4. juunil Ühtsuse kongress, kus tuleb valida erakonna juhid. Jätkame tööd uue pilguga, et rahva usaldus taastada." lisas Straujuma.

"Igal juhul on Ühtsus poliitilisel kaardil vajalik erakond. Iseasi, kas seda peaks juhtima Aboltina või valib kongress mõne teise liidri. Kuid poliitikas Ühtsus kindlasti jätkab," rõhutas president Vejonis.

Läti uue peaministri Maris Kućinskise koduerakond Roheliste ja Talurahva Liit on aga Ühtsusest kaugel ees - nende populaarsus on nii tugev, et esimest korda paljude aastate jooksul kõigub vene mõjuga Koosmeele liidrikoht - neil on toetajaid 18,5 ja maarahval 18.1%. Peaaegu võrdne tulemus. Koosmeele juhid on kindlad, et nende toetajaskond on stabiilne.

"Saladus on väga lihtne - oleme veendunud, et valijatega tuleb koostööd teha kõik neli aastat ja pidevalt. Mitte aga tegelda säravate ja kallite kampaaniatega 3-4 kuud enne valimisi," kommenteeris Läti seimi Koosmeele fraktsiooni aseesimees Valerijs Agešins.

Uute erakondadega on aga Lätis nii, et kui need ka tekivad, siis populaarseks nad ei jää - Valdis Zatlersi partei lagunes kohe valimiste järel ja praegu on selle riismed Ühtsuses, seimis esindatud Regioonide Ühendus ja populaarse eksriigikontrolöri Inguna Sudraba Südamest Lätile toetus on langenud vaid 3-4 protsendile.

"Ei näe uutele poliitilistele jõududele kohta. Kui, siis ehk ainult liberaalidele. Kuid nagu teame, on Rahvuslaste Ühendusel oma eelistused, Roheliste ja Talurahva erakond on keskpartei, kellele on tähtsad majandusküsimused. Uute erakondade jaoks ei näe ma poliitilist nišši," selgitas Straujuma.

"Mina uute poliitiliste jõudude tulekut ei välista. Kuid pärast selgub, et need on vaid ühepäevaerakonnad. Nii juhtus näiteks ekspresident Zatlersi parteiga," lausus Agešins.

Straujuma juhib praegu seimi jätkusuutliku arengu komisjoni. Esimest korda vaatab Läti parlament sel moel kaugemasse tulevikku. "Kuidas kasutada paremini meie ressursse, neid, mis kuuluvad Lätile. Maapõuevarud, maa, mets, aktivad - kõik," sõnas ta.

Kuigi Läti parteide edetabel on palju muutunud, on see pigem juba toimunu tagajärg ja vähemalt praegu mingit kriisi tulemas pole.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: