Mart Nutt: ilma Venemaa abita ei suudaks Armeenia aseritele vastata
Riigikogu liige Mart Nutt ütles, et kui Aserbaidžaani ja Armeenia vahel peaks konflikt hoogustuma, on tõenäoline, et me näeme aserite ja Venemaa varjatud konflikti.
"Kui me võrdleme Armeenia ja Aserbaidžaani omavahelist jõudude vahekorda, siis Aserbaidžaan on kordades tugevam. Aga kui me vaatame Armeenia ja eriti Karabahhi sõjalist jõudu, siis ilma Vene poolse abita või isegi osaluseta, nad ei suudaks Aserbaidžaanile kindlasti mitte vastu panna. Kui seal läheb suuremamahuliseks sõjaks, siis see tähendab varjatult Aserbaidžaani ja Venemaa vahelist konflikti," rääkis Nutt "Välisilmas".
Ühe variandina tõi Nutt välja ka Vene-Türgi konflikti edasi kandumise nendesse riikidesse. "Venemaal ja Türgil on Kaukaasia piirkonnas vastandlikud huvid. Venemaa on huvitatud säilitama oma platsdarmi, milleks antud hetkel Armeenia paljuski on. Venemaa mingil juhul ei soovi, et tema positsioonid seal nõrgenevad. Samuti on Türgi loomulik liitlane Aserbaidžaan," selgitas riigikogulane.
Mart Nutt tõi välja veel ühe ja kõige lihtsama variandi, et see konflikt sai alguse lihtsalt juhuslikult. "Niisuguseid olukordi on olnud, et ühelt poolelt tulistatakse teist, teine vastab ja niimoodi läheb see lahti," sõnas ta. Nutt rõhutas, et seda varianti ta ise ei usu.
Ajaloolised pinged
Kõnealuse piirkonnaga kursis olev Nutt rääkis, et üllatusena see konflikt ei tulnud. "Seal käib nagin kogu aeg. Aastast 1987, 1988 on see mingil määral käinud kogu aeg."
Nutt märkis, et kui ajaloos veel kaugemale vaadata, siis on seal nähtud pidevaid konflikte, mis on olnud rahvuslikul ja mingil määral ka usulisel pinnal.
"See, et 1987., 1988. aastal see lahti läks, ei olnud võib-olla otseselt üllatav, aga kes seda piirkonda on tundnud, on ka mõistnud seda, et see rahu, mis Nõukogude ajal valitses, oli rahu raudses haardes. Lihtsalt tugev Moskva diktaat ei lubanud nendel konfliktidel avalikkusesse välja tulla ja nii, kui see Moskva diktaat nõrgenes, nii need konfliktid paraku jälle tekkisid," rääkis ta.
Nuti sõnul viitab mõlema poole viimase aja retoorika, et ollakse valmis sõjategevust hoogustama.
Toimetaja: Aleksander Krjukov