Ministeerium langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 2 protsendini ({{commentsTotal}})

{{1459839239000 | amCalendar}}

Rahandusministeerium prognoosib, et tänavu kasvab majandus 2 protsenti. Varasem prognoos oli 2,6 protsenti.

Tulevaseks aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 3 protsendi juurde. Sügisene prognoos 2017. aastaks oli 3,4 protsenti.

Minister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et üks majanduskasvu prognoosi langetamise põhjus on välisnõudluse langus ja ka palgasurve, mis on püsinud väga tugev.

Samuti tõi minister välja, et 2015. aasta majanduskasvu suurim toestaja oli eratarbimine, mille reaalkasv oli mullu 4,8 protsenti ehk buumiajale lähedane tase. Sel ja järgmisel aastal eratarbimise osakaal majanduses prognoosi kohaselt väheneb - tänavu 3,4 protsendini ja tuleval aastal 2,5 protsendini.

Eratarbimise hüppeline kasv oli Sesteri sõnul tingitud mitmest asjaolust, seal hulgas tööjõumaksude langusest, peretoetuste tõusust ja ka madalast naftahinnast.

Samas majanduskasvu kiirenemise alus järgmiseks aastaks on ministeeriumi teatel Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse.

"Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks," kommenteeris Sester.

Koos välisnõudluse tugevnemisega eeldab ministeerium, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Impordi kasv kujuneb tänavu ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.

Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.

Palkade tõus püsib prognoosi kohaselt sel aastal kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.

Keskmise palga kasvutempo püsis mullu 6 protsendi juures, tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes.

Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.

Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist ja prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk tänavu kuni 5 protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks.

Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.

Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), see peaks langema 33,3 protsendile aastal 2020.

Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKT-st ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKT-st. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKT-st.

Simson: prognoosist paistis välja lootus hinnatõusule

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (KE) kommenteeris prognoosi "Aktuaalsele kaamerale" järgmiselt: "Kuna jäetakse kogumata klassikaline ettevõttetulumaks ja ei avata ka arutelu selle üle, milline peaks olema füüsilise isiku tulumaks, siis mõeldakse välja erinevaid asju, mida maksustada saab. Ja selgelt rahandusministeeriumi puhul paistis välja lootus hinnatõusule. Et kui lisati kütuseaktsiisi, lisati see aasta, järgmine ja ülejärgmine aasta, siis ka sellest maksulaekumised silmnähtavalt paranevad."

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: