Ministeerium langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 2 protsendini ({{commentsTotal}})

{{1459839239000 | amCalendar}}

Rahandusministeerium prognoosib, et tänavu kasvab majandus 2 protsenti. Varasem prognoos oli 2,6 protsenti.

Tulevaseks aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 3 protsendi juurde. Sügisene prognoos 2017. aastaks oli 3,4 protsenti.

Minister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et üks majanduskasvu prognoosi langetamise põhjus on välisnõudluse langus ja ka palgasurve, mis on püsinud väga tugev.

Samuti tõi minister välja, et 2015. aasta majanduskasvu suurim toestaja oli eratarbimine, mille reaalkasv oli mullu 4,8 protsenti ehk buumiajale lähedane tase. Sel ja järgmisel aastal eratarbimise osakaal majanduses prognoosi kohaselt väheneb - tänavu 3,4 protsendini ja tuleval aastal 2,5 protsendini.

Eratarbimise hüppeline kasv oli Sesteri sõnul tingitud mitmest asjaolust, seal hulgas tööjõumaksude langusest, peretoetuste tõusust ja ka madalast naftahinnast.

Samas majanduskasvu kiirenemise alus järgmiseks aastaks on ministeeriumi teatel Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse.

"Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks," kommenteeris Sester.

Koos välisnõudluse tugevnemisega eeldab ministeerium, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Impordi kasv kujuneb tänavu ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.

Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.

Palkade tõus püsib prognoosi kohaselt sel aastal kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.

Keskmise palga kasvutempo püsis mullu 6 protsendi juures, tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes.

Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.

Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist ja prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk tänavu kuni 5 protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks.

Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.

Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), see peaks langema 33,3 protsendile aastal 2020.

Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKT-st ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKT-st. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKT-st.

Simson: prognoosist paistis välja lootus hinnatõusule

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (KE) kommenteeris prognoosi "Aktuaalsele kaamerale" järgmiselt: "Kuna jäetakse kogumata klassikaline ettevõttetulumaks ja ei avata ka arutelu selle üle, milline peaks olema füüsilise isiku tulumaks, siis mõeldakse välja erinevaid asju, mida maksustada saab. Ja selgelt rahandusministeeriumi puhul paistis välja lootus hinnatõusule. Et kui lisati kütuseaktsiisi, lisati see aasta, järgmine ja ülejärgmine aasta, siis ka sellest maksulaekumised silmnähtavalt paranevad."

Toimetaja: Merili Nael



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.

Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Kooli eskiisKooli eskiis
IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse rahvusvahelise kooli

IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse teadus- ja innovatsioonikeskse põhikooli ja gümnaasiumi.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics