Mitmed mõjukad IRL-i Võrumaa piirkonna liikmed astusid parteist välja ({{commentsTotal}})

Isamaa ja Res Publica liidu Võru piirkonnas astus erakonnast välja 16 liiget, kelle seas on mitmeid ettevõtjad ja ka erakonna asutajaid. Kohalik piirkonna juht kutsus seepeale üles erakonnast vabatahtlikult välja astuma ka kõiki teisi partei põhimõtetega vastuollu läinud liikmeid enne, kui nad välja heidetakse.

Näiteks saatis IRL-st lahkumise avalduse erakonna üks asutajaliikmeid, Võru endine maavanem Ülo Tulik.

"Ma ei protesti partei vastu, ma protestin kohaliku juhtimise vastu," ütles Tulik.

Tulik heidab Võru piirkonna juhtidele ette poliitilist kultuuritust ning erakonna mitte juhtimist.

IRL-i Võru piirkonna esimees ja Võru maavanem Andres Kõiv kommenteeris süüdistusi järgmiselt: "2009. ja 2013. aastal IRL maakonnas valimised võitis, ma usun et, et need numbrid räägivad iseenda eest, mis tähendab siis selle piirkonna juhtimine või mitte juhtimine."

Aga Tulikul on hingel ka tõik, et IRL-i aukohus on keeldunud arutamast tema laimamisega seotud küsimust. Ta viitab 2011. aastal Võru kohalikus lehes, Võrumaa Teatajas, ilmunud teda puudutanud laimuartiklitele ja sellele, et nüüd, viis aastat hiljem, on tänaseks lehest lahkunud ajakirjanik, Irja Tähismaa üles tunnistanud, et kirjutas artiklid etteantud info põhjal.

"Minu kohta toodud ligi 100 lehekülge anonüümset materjali toimetas toimetusse ei keegi muu kui erakonna piirkonnajuht Andres Kõiv ja Hasso Ploomipuu," rääkis Tulik.

"Mis puudutab neid avaldusi, siis see ei vasta tõele," vastas Tulikule Kõiv.

Oma vastulauses väljaastujatele kutsus aga Võru IRL-i piirkonnajuht Andres Kõiv üles teisigi parteikaaslasi, kes partei põhimõtetega vastuollu läinud, erakonnast lahkuma enne, kui nad sealt välja arvatakse.

"See on seotud erakonna volikogu otsusega, et kõik need liikmed, kes mingitel põhjustel kandideerivad erakonna vastu või ei ole nõus mingil põhjusel erakonna nimekirjas kandideerima, ei ole ka erakonna liikmed," märkis Kõiv.

Ülo Tulik rääkis, et kuigi viimastel riigikogu valimistel kutsuti Kõivu korduvalt IRL-i nimekirja, aga viimane keeldus. "Just selle käigu peale, et Võru maavanem ei kandideerinud riigikogu valmistel, jäi meil siit piirkonnast teine mandaat saamata," ütles Tulik.

IRL peakontoris aga Võrus lahvatanud lahkumist millekski eriliseks ei peeta.

"Võrumaa piirkonna mõnede liikmete omavahelistel erimeelustel on pikk ajalugu, mis ulatub aastasse 2010 ja nende lahkamine avalikkuse ees peaks olema piinlik eeskätt asjaosalistele endile," kommenteeris IRL-i kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling.

Mühling lisas et 16 esitatud lahkumisavaldust saavad tänaseks ka menetletud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: