Haldusreform jõuab riigikogu suurde saali
Tervet Eesti ühiskonda puudutava haldusreformi seadus jõuab täna arutamiseks riigikogu ette.
Esimesel lugemisel olev seadus sätestab kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse muutmise korra, omavalitsuste miinimumsuuruse ning ning ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused.
Peaminister Taavi Rõivas ütles märtsis riigikogus haldusreformi eelnõu üleandmisel, et reformi õnnestumisega tekib ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks.
Kuigi inimesed ei satu igapäevaselt vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks. Omavalitsuse miinimumsuuruseks on eelnõus 5000 inimest, kuid valitsuse hinnangul peaks sihiks olema vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste loomine.
Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits (KE) ütles intervjuus "Terevisioonile", et kõige olulisem probleem on reformi juures see, et täpselt pole paigas omavalitsuste kohustused ja eraldatav raha selle täitmiseks.
"Need peaks olema enne paigas, aga praegu räägitakse pigem sellest, kuidas saavutada see 5000 või 11 000 hinge ja öeldakse, et rakendussätted tulevad hiljem. Praegu on reform kosmeetiline," märkis Ernits.
Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet toonitas, et reformiga tekib mastaabiefekt ning kõige märgilisem on ikkagi see, et reform on jõudnud pärast korduvaid ebaõnnestumisi viimaks parlamenti otsustamiseks.
Arto Aas: reform toob uue kvaliteedi
Riigihalduse minister Arto Aas ütles intervjuus Vikerraadiole, et reformiga tekib lootus ja eeldused, et omavalitsused muutuvad tugevamaks.
"Et nende juhtimine ja finantsvõimekus kasvab nende juhtimise käigus. Tekib teatud uus energia ja mastaabiefekt suuremates omavalitsustes, mida on võimalik suunata selleks, et midagi ära teha. Igal juhul loob see uue kvaliteedi," rõhutas ta.
Kuula intervjuud:
Toimetaja: Priit Luts