Asko Künnap: kalligraafilisest kirjatehnikast võiks loobuda ({{commentsTotal}})

Disainer Asko Künnap ja tüpograaf Mart Anderson arutlesid, kas ja miks peaks koolides läbi viima reformi ja loobuma kalligraafilisest kirjatehnikast.

"Need kriksatrullid, mida õpetatakse kirjatehnika pähe, on endiselt 19. sajandist, mille puhul on mul sügav kahtlus, et need mitte ei aita inimestel kiiresti kirjutada, vaid takistavad seda," rääkis Künnap intervjuus "Terevisioonile".

Tüpograaf Mart Anderson märkis seevastu, et kui tähed oleks palju lihtsamad, sellised, nagu nad raamatutes on, kas siis püüdlik esimese klassi tüdruk oleks veendunud, et see täht on nii ilus kui võimalik või saaks teha veel ilusamini. "Vaikimisi nõudlus ilu järele võib-olla sunnib natuke toretsevalt käituma tähtede suhtes," lausus ta.

Asko Künnap aga rõhutas, et lugemine ja kirjutama õppimine on keeruline niigi ning miks teha nõnda, et lapsed peavad elu jooksul kaks korda ümber õppima.

"Esimene kord õpitakse ära trükitähed. Siis, oh üllatust, raamatud ei olegi nii kirjutatud, seal on hoopis suur- ja väiketähtedega trükitähed. Siis, järsku tuleb sisse praktiliselt kalligraafiline õpetus: kaldkiri, seotud kiri, veidrad suurtähed. Kas te ikka mäletate suurt G-tähte. No milline täiearuline täiskasvanu seda kasutaks?" küsis Künnap.

"Kui seda enam ei hinnata, siis 90% inimestest ju loobuvad sellest ja hakkavad kasutama palju kiiremat ja mugavamat osaliselt seotud käekirja. Miks siis kohe mitte minna selle juurde?" lisas disainer.

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: