Armeenlased "Pealtnägijale": kui aserid tahavad sõda, siis nad saavad selle ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" reporter Anna Gavronski käis kuumas Mägi-Karabahhi piirkonnas konflikti uurimas. Saade lähenes konfliktile läbi Armeenia vaatenurga, mõistes, et aserite arusaam olukorrast ning ajaloost on ristivastupidine. Paljud armeenlased kinnitasid Gavronskile, et nemad sõda ei karda ja on selleks valmis.

Mägi-Karabahhi piirkonnas elavad põhiliselt etnilised armeenlased, kuigi see on "saar" keset Aserbaidžaani territooriumi. 1988.aastal puhkes seal aserite ja armeenlaste vahel sõda, kus kaotas elu umbes 30 000 inimest. Sõja järel läks endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. De jure on Mägi-Karabahh Aserbaidžaani osa, kuigi 1991.aastal kuulutasid nad end ühepoolselt eraldi riigiks. Alates 1994.aastal sõlmitud relvarahust on Mägi-Karabahhis ja ka otseselt Armeenia ning Aserbaidžaani piiril pidevalt olnud erinevaid rahurikkumisi, kuid mitte kunagi varem midagi nii ulatuslikku kui praegu- konflikti eskaleerumises süüdistavad mõlemad vastaspoolt.

110 kilomeetri kaugusel pealinnast Jerevanist asuvas Vanadzori linnas küsis Gavronski kohalikelt, kas nad ka kardavad.

"Mitte mingil juhul! Kas selline armee peaks kartma mingeid aserbaidžaanlasi? Ei! Kui nad sõda tahavad, oleme alati valmis," ütles kohalik Gamlet.

Pealinna jõudes ja seal valitsevate meeleolude kohta küsides sai reporter vastuseks, et Karabahh on armeenlaste ajalooline territoorium, armeenlased on seal tuhandeid aastaid elanud. "Pärast Nõukogude Liidu lagunemist juhtus nii, et me ei vallutanud Karabahhi, me lihtsalt vabastasime selle," lausus kohalik David.

Teine elanik kuulutas, et konfliktis on süüdi Alijevi valitsus, kes ei suuda kuidagi kaotusega leppida.

"Me ei taha ohvreid, ei taha, et meie noormehed surma saaksid. Ega aserbaidžaani noormehed. Igast perest on mõni sõdur. Poistest on kahju," rääkis Anuš.

Taksojuht Serž on veendunud, et Armeenia saavutab konfliktis võidu.

Armeenias elab 3 miljonit inimest ja Aserbaidžaanis 9,5 miljonit inimest. Kõige suuremaks proovikiviks on, kuidas Venemaa sellele konfliktile reageerib.

Mitmed armeenlased peavad Venemaad endale liitlaseks.

Üldiselt on Jerevanis elanikud on pigem vihased kui hirmul ning peaaegu kõik "Pealtnägijaga" kõnelenud inimesed ütlevad vajadusel on nad valmis sõtta minema.

Armeenia-Aserbaidžaani piiri äärde jõudes ja sealsete elanikega rääkides selgus, et ka seal on esinenud tulistamist ja inimesi on haiglasse viidud.

Kirants on üks piiriküladest, kus lähiminevikus on korduvalt läinud olukord pingeliseks, praegu peaks siin olema rahulik.

"Karabahhia oli meie oma ja jääb meie omaks. Mida nad tahavad, ei tea. On Venemaa ja on Eesti, aga see oli meie oma. Aga Lenin ja Stalin tahtsid nii, andsid selle neile," ütles Kirantsi küla elanik Genrik.

Teine küla elanik Almina kurtis, et midagi head sellest olukorrast oodata ei ole. "Seda, et kõik oleks suurepärane nii meile kui Aserbaidžaani poolele. Kui nad tahavad sõda, siis armeenlased on alati valmis. See küla on kangelasküla, sest sõja ajal käitus ta väga hästi. See jääb alati nii. Armeenlased ei karda midagi."

"Praegu pole midagi, normaalne on. Aga paar päeva tagasi tulistati. Praegu hakati Karabahhis tulistama, aga siin on veidi rahulikum," lisas Zašik.

"Armeenlased ja aserbaidžaanlased on ammustest aegadest sõbralikult kõrvuti elanud, seda peaks ka praegu tegema. Aga kui nad seda ei taha, vaid tahavad sõda, siis nad saavad sõja. Ja meie võidame selle," ütles Almina veel.

Kokku läbis Anna 600 kilomeetrit ning oli sisuliselt üleval kaks ööpäeva jutti. Piiriäärses Tavushi piirkonnas, kus võttegrupp viimasena oli, sai Armeenia võimude teatel järgmisel päeval aserite kuulist haavata Armeenia sõdur. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.