Armeenlased "Pealtnägijale": kui aserid tahavad sõda, siis nad saavad selle ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" reporter Anna Gavronski käis kuumas Mägi-Karabahhi piirkonnas konflikti uurimas. Saade lähenes konfliktile läbi Armeenia vaatenurga, mõistes, et aserite arusaam olukorrast ning ajaloost on ristivastupidine. Paljud armeenlased kinnitasid Gavronskile, et nemad sõda ei karda ja on selleks valmis.

Mägi-Karabahhi piirkonnas elavad põhiliselt etnilised armeenlased, kuigi see on "saar" keset Aserbaidžaani territooriumi. 1988.aastal puhkes seal aserite ja armeenlaste vahel sõda, kus kaotas elu umbes 30 000 inimest. Sõja järel läks endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. De jure on Mägi-Karabahh Aserbaidžaani osa, kuigi 1991.aastal kuulutasid nad end ühepoolselt eraldi riigiks. Alates 1994.aastal sõlmitud relvarahust on Mägi-Karabahhis ja ka otseselt Armeenia ning Aserbaidžaani piiril pidevalt olnud erinevaid rahurikkumisi, kuid mitte kunagi varem midagi nii ulatuslikku kui praegu- konflikti eskaleerumises süüdistavad mõlemad vastaspoolt.

110 kilomeetri kaugusel pealinnast Jerevanist asuvas Vanadzori linnas küsis Gavronski kohalikelt, kas nad ka kardavad.

"Mitte mingil juhul! Kas selline armee peaks kartma mingeid aserbaidžaanlasi? Ei! Kui nad sõda tahavad, oleme alati valmis," ütles kohalik Gamlet.

Pealinna jõudes ja seal valitsevate meeleolude kohta küsides sai reporter vastuseks, et Karabahh on armeenlaste ajalooline territoorium, armeenlased on seal tuhandeid aastaid elanud. "Pärast Nõukogude Liidu lagunemist juhtus nii, et me ei vallutanud Karabahhi, me lihtsalt vabastasime selle," lausus kohalik David.

Teine elanik kuulutas, et konfliktis on süüdi Alijevi valitsus, kes ei suuda kuidagi kaotusega leppida.

"Me ei taha ohvreid, ei taha, et meie noormehed surma saaksid. Ega aserbaidžaani noormehed. Igast perest on mõni sõdur. Poistest on kahju," rääkis Anuš.

Taksojuht Serž on veendunud, et Armeenia saavutab konfliktis võidu.

Armeenias elab 3 miljonit inimest ja Aserbaidžaanis 9,5 miljonit inimest. Kõige suuremaks proovikiviks on, kuidas Venemaa sellele konfliktile reageerib.

Mitmed armeenlased peavad Venemaad endale liitlaseks.

Üldiselt on Jerevanis elanikud on pigem vihased kui hirmul ning peaaegu kõik "Pealtnägijaga" kõnelenud inimesed ütlevad vajadusel on nad valmis sõtta minema.

Armeenia-Aserbaidžaani piiri äärde jõudes ja sealsete elanikega rääkides selgus, et ka seal on esinenud tulistamist ja inimesi on haiglasse viidud.

Kirants on üks piiriküladest, kus lähiminevikus on korduvalt läinud olukord pingeliseks, praegu peaks siin olema rahulik.

"Karabahhia oli meie oma ja jääb meie omaks. Mida nad tahavad, ei tea. On Venemaa ja on Eesti, aga see oli meie oma. Aga Lenin ja Stalin tahtsid nii, andsid selle neile," ütles Kirantsi küla elanik Genrik.

Teine küla elanik Almina kurtis, et midagi head sellest olukorrast oodata ei ole. "Seda, et kõik oleks suurepärane nii meile kui Aserbaidžaani poolele. Kui nad tahavad sõda, siis armeenlased on alati valmis. See küla on kangelasküla, sest sõja ajal käitus ta väga hästi. See jääb alati nii. Armeenlased ei karda midagi."

"Praegu pole midagi, normaalne on. Aga paar päeva tagasi tulistati. Praegu hakati Karabahhis tulistama, aga siin on veidi rahulikum," lisas Zašik.

"Armeenlased ja aserbaidžaanlased on ammustest aegadest sõbralikult kõrvuti elanud, seda peaks ka praegu tegema. Aga kui nad seda ei taha, vaid tahavad sõda, siis nad saavad sõja. Ja meie võidame selle," ütles Almina veel.

Kokku läbis Anna 600 kilomeetrit ning oli sisuliselt üleval kaks ööpäeva jutti. Piiriäärses Tavushi piirkonnas, kus võttegrupp viimasena oli, sai Armeenia võimude teatel järgmisel päeval aserite kuulist haavata Armeenia sõdur. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: