"Pealtnägija": jõukad abielupaarid kasutavad varade jagamisel tihti kantimist ja skeemitamist ({{commentsTotal}})

Merko endise juhatuse liikme Tõnu Kortsu ja Karin Alliksaare lahutuses põimuvad kõmuline kriminaalasi, emotsionaalne suhtedraama ja keeruline, kahe miljoni euro suurune ühisvara jagamise vaidlus. Kuid tagatipuks tuleb välja, et Allikasaare ja Kortsuga seotud protsess pole üldse erakordne, vaid täiesti tavaline praktika, mida jõukamad inimesed enda lahutuste puhul tihti kasutavad.

Karin Alliksaare ja endise Merko juhatuse liikme Tõnu Kortsu tutvus algas töisel pinnal 2004. aasta suvel, kui naine oli Pärnus Vestman Kinnisvara regiooni juhi kohusetäitja. 2006. aasta 14. juulil sõlmiti nende abielu. Mõlemal oli eelnevast kooselust kaks last, kes hakkasid nendega koos elama, vahendas "Pealtnägija".

Naine loobus palgatööst, aga värsked abikaasad jätkasid ühiselt kinnisvara arenduse vallas – Karin tundis turgu ja kujundas, Tõnu oli projektijuht ja investor. Tõnu Korts keeldub "Pealtnägijaga "kohtumast ja saadab oma kommentaarid kirjalikult. Mehe sõnul ei keelanud ta naisel tööl käia, kuid tunnistab, et selleks puudus vajadus.

Seejuures joonistub Kortsu vastustest pilt, kuidas Karin on saamahimuline ja kalkuleeriv ning kõik etteheited laest võetud. "See, et talle meeldib mugav elu, on arusaadav. See, et täna selle elamises mind süüdistatakse, mitte," resümeerib Korts.

Ilus elu, kuhu kuulusid eksootilised reisid, uhke maja ja mereäärne suvila, sai tõsise hoobi, kui kapo esitas 2008. aasta lõpus teiste seas Tõnule kahtlustuse abilinnapea nõunikule pistise andmises. Kohtuasja saatis massiivne tähelepanu.

Korts kasutas varidirektorit

2009. aasta sügisel asutati kaks firmat. Esimesena September Invest, mille tegevusala oli investeerimine. Tähelepanuväärne on, et pealtnäha ei seo kumbagi abikaasat firmaga miski. Naise sõnul kasutati seose varjamiseks advokaat Maidu Kaasiku teeneid, kes vormistas firma enda nimele, kuid käsunduslepingu alusel juhtis seda tegelikult Tõnu.

"Teisisõnu siis Maidu Kaasik on paberites selle firma omanik, aga omakorda tal on tegelikult kliendileping Tõnu Kortsuga, kes siis ütleb, mida teha," selgitas Alliksaar. Tõnu Korts kommenteerib seda väidet ühe sõnaga - arusaamatu. Maidu Kaasik kinnitab samuti kirja teel, et ei ole varidirektor.

Alliksaare esindaja Maria Mägi sõnul ei saagi mehed midagi muud vastata, kuna taoline käesundusleping on konfidentsiaalne. "Oleks väga kena, kui see ka eluliselt usutavalt kõikide nende tehingute ja toimingutega, mis välja paistavad, kokku läheks," lisas Mägi.

Firma hoidmine advokaadi nimel on juriidiliselt korrektne aga eetiliselt vastuoluline teenus, mis pole tsunftis haruldane. "Ma ei nimetaks seda nüüd küll alati varjamiseks. Aga kindlasti ei ole okei, kui ta teab, et selle teenuse osutamise eesmärk on kellegi teise isiku huvide kahjustamine või koguni õigusvastasus," leidis Alliksaare esindaja Mägi.

Alliksaar toetas mehe esitatud alibit

Novembris 2009 sündis teine firma Coerente, mis tegeles kinnisvara-investeeringute ja projektijuhtimisega, mille juht oli Tõnu. Tegevus paisus ruttu suuremateks projektideks. Samal ajal kestval kohtuprotsessil läks aga halvasti.

Viimases hädas tuli Tõnu lagedale üllatava alibiga, millest loo alguses rääkisime, väites, et 40 000 krooni ulatuses kinkekaarte anti Parbusele selle eest, et nõunik aitas klaarida tema eraelulisi suhteid. Jahmatav on, et abikaasa Karin toetas kohtus alibit. "Seal on omajagu palju valet, omajagu palju tõtt," nentis Alliksaar.

Täna ei taha naine seda pikemalt kommenteerida, öeldes vaid, et tegi kõike pere nimel. Fakt on, et kohtus tehti versioon valurahast armukesele pihuks ja põrmuks. Vale oli nii nahaalne, et kohtunik Merle Parts pani mahlakad detailid otsusesse ka kirja.

Lühidalt kirjutas Parts, et armuseiklus küll oli, aga kinkekaardid polnud temakese jaoks. Kohtus tunnistas teine naine hoopis, et Tõnu pakkus talle hiljem miljon krooni, et ta seda jama kinnitaks.

30. märtsil 2012 eskorditi Korts koos teiste süüdismõistetutega otse kohtusaalist vanglasse, kus ta pidi veetma viis kuud. See tähendas, et Karin pidi võtma üle firma Coerente juhtimise.

Tulevik paistis helge

Tõnu vabanes samal sügisel, skandaal vaibus. 2014. aasta sügisel sündis perre ühine laps. Pärast kõiki ameerika mägesid tundus tulevik helge. "Ta oli nagu musterabikaasa seda nii oma käitumises kui ka kirjades. Mina nagu lugesin sellest küll välja, et elu on nagu imeline," meenutas Alliksaar.

Kuid siis võtavad sündmused pöörde. Kaks nädalat pärast tütre sündi viib mees naise notarisse, et muuta nende vahel juba 2011. aastal sõlmitud abieluvaralepingut – rohkem mehe kasuks. Alliksaare sõnul tal kahtlusi ei tekkinud ning ta usaldas antud hetkel Tõnu Kortsu.

Samas pole Karin mingi naiivitar. Tegelikult tunnistavad mõlemad pooled, et esimest abieluvaralepingut nõudis just naine Parbuse protsessi ajal. Tõnu kirjutab: "Olin nõus, kuna lootsin seeläbi perekonna koos hoida". Igaüks võib ise järeldused teha, aga fakt on, et pärast seda andis Karin kohtus teatava tunnistuse.

Mehe sõnul tahtis ta nüüd, pärast lapse sündi naise poolt aastate eest „välja pressitu” tühistada. Aga asi läheb edasi. Neli päeva pärast abieluvaralepingu muutmist võttis ta naise firma juhatusest maha.

Seejärel toimus kiire šahh-matt. Mõned nädalad pärast neid muutusi lahkus mees kodust, naise kaart pandi kinni ja ligipääs kontodele blokeeriti. Selgus, et tal on Pärnus uus elukaaslane. Ühesõnaga tõstis kaabut ja läks oma teed, mille ta tegelikult oli välja valinud juba enne seda, kui laps sündis," märkis Alliksaare esindaja Mägi.

Kindlasti võite nende puhul öelda – omad vitsad peksavad. Karinil ja Tõnul on vastastikku palju inetuid ja emotsionaalseid etteheiteid, mida pole vaja avalikult analüüsida. See lugu ei loe epistlit truuduse teemal.

Tavaline praktika

Et armastus saab mõnikord otsa, on elu paratamatus. Küsimus on, kuidas sellisel juhul asju aetakse. Advokaatide sõnul on igasugu nippidega vara peitmine eksabikaasa eest pigem norm kui erand. "Ega perekond Korts ei ole siin oma niisuguste toimetamistega mingisugust jalgratast leiutanud või eeskujuks, pigem on see niisuguse mõndagi aega juba välja kujunenud tava ära kasutamine nüüd emma-kumma poolt," nentis Maria Mägi.

Maria Mägil on näiteks praegu töös viislahutuslugu, kus üks pool on skeemitanud. Mõistagi ei saa ta rääkida nimedest, kuid tegu on mõnede riigi rikkamate kodanikega – kui poleks, mida jagada, vaidlusi ju ei tekiks. Perekonnaseadus ütleb ühemõtteliselt, et abielu kestel tekkinud vara jagatakse võrdselt, kui pole abieluvaralepingut – ja see säte tundub tihti takkajärgi ahistav.

Mare Lust on üle 30-aastase staažiga advokaat, kes spetsialiseerunud just lahutusasjadele. Tema diivanil lahistatakse sarnaseid lugusid nutta iga päev. "Mees ütleb, et ära mine tööle, et ole kodus, mina sind pean ülal, aga nagu see moment tekib, et mehel tekib teine naine, pannakse kaardid kinni ja naised ei saa tihtipeale tööd," selgitas Lust.

Tüüpiliselt teeb üks pool abielu jooksul loodud firma varatuks ning jagamise hetkel pole see enam midagi väärt. Just nii juhtus väidetavalt perekond Kortsuga. Abielu lahutati kevadel 2015, kuid vara jagamisel selgus, et firma, mis veel aasta enne õitses, on tühi.

Korts kantis varad September Investi

Coerente üks suurim objekt oli näiteks kortermaja Pärnus, kus renoveeriti 11-korterit, millest kuus tegutsevad apartement-hotellina. "Kui Tõnu kolis kodunt välja novembri alguses, siis detsembrikuu jooksul oli juba kolme korterit kanditud tema sõbra firmasse Raneks Ehitus. Hiljem müüdi väiksemaid kinnistuid ja meie pulma-aastapäeval siis, 14 juuli 2015, kanditi kõik apartment-hotelli korterid September Investi," rääkis Alliksaar.

"Võiks ütelda, et tegemist on siiski kantimisega, mida, kui me läheme lihtsamate väljendite juurde, siis see võib olla ka niinimetatuna oma eksabikaasa, lapse ema vara varguseks," märkis Alliksaare advokaat. "Sel hetkel, kui mina veel OÜ Coerente juhatuse liikmeks olin, oli firma varade väärtus üle miljoni EURi. Tänaseks on Tõnu läbi oma advokaatide teatanud, et Coerente väärtus on 2000 eurot," lisas Kortsu eksabikaasa.

Tõnu Korts keeldub seda täpsemalt kommenteerimast, kuid viitab, et Coerentel olid suured kohustused. Naise advokaat tegi prokuratuuri kuriteoteate, et uuritaks firma rüüstamist, kuid detsembris keelduti kriminaalasja algatamisest, sest naine pole paberil firma osanik ega juhatuse liige.

Naise ja tema advokaadi arvutuste kohaselt on Kortsude jagatava vara suurus kaks miljonit eurot ning jaanuaris andsid nad sisse tsiviilhagi, et see võrdselt poolitada. Kui ta raha saaks, ei kavatse naine Rivierale peesitama minna, vaid paneks selle enda uude ärisse.

Tõnu nimetab Karinit korduvalt väljapressijaks. Mehe sõnul pakkus ta naisele "oluliselt rohkem, kui temal seaduslikult õigus saada oli ja on". Naine leiab, et toimuv on tegelikult lähisuhtevägivalla vorm. Selle konkreetse tüli ping-pong võibki kestma jääda, aga põhjus, miks sellest kõneleme, on üldistus. Miks on selliseid skeeme üha rohkem ja me peame seda justkui normaalseks?

"Tegelikult niisugust äriühingute varade välja kantimise puhul on alati tegemist veel ju kellegiga, kelle abil neid välja kanditakse, et ka siin peaks tegelema niisuguse eetika küsimuste esile tõstmisega, et see ei ole niisugune asi, et näe, sõber, tule appi, vaid see on ikkagi küsimus selles, et sa tuled appi tegelikult tegema süütegu, sa tuled appi kellegi teise õigusi rikkuma," selgitas advokaat Mägi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema