Seakatku tõttu võib kasvada kiskjate poolt murtud koduloomade arv ({{commentsTotal}})

Metssigade arvukuse vähenedes tuleb ilmselt üle vaadata ka teiste jahi-ulukite küttimis-limiidid, sest muutunud looduslik tasakaal võib kaasa tuua kiskja-kahjude suurenemise.

Nii leidsid täna Läänemaal Taeblas toimunud seakatku infopäeval Jahimeeste Seltsi ja riigiametite esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läänemaa on seni ainus Mandri-Eesti maakond, kus metssigadel pole avastatud sigade aafrika katku. Veterinaar- ja toiduameti esindaja sõnul on siiski tõenäoline, et haigus võib tänavu levida ka sinna. Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis enam kui 32 000 metssiga, neist 3000 Läänemaal. 

"Tulevikus, mis hakkab määrama edaspidist küttimist ja liikidevahelisi suhteid on suurkiskjate olukord, sest et kui metssiga toidubaasina kaob, peame me hakkama mõtlema, mis edasi saab," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

"Kui küladest hakkavad kaduma koerad ja aedikust lambad, ega see asi ei ole sugugi naljakas ja samas kui toidubaasi muutudes hakkab metskitsele ja koprale kisklussurve suurenema, siis see paneb ka mõtlema, sest loodus on üks tervik. Nii, et kahtlemata probleeme see tekitab edaspidiste küttimislimiitide arvestamisel," lisas ta.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et kuna haigustekitaja on metssigade populatsioonis ja seda populatsiooni on päris keeruline kontrollida just haiguse seisukohast, siis võib arvata, et see haigus jääb meie keskkonda ja metssigade populatsiooni päris mitmeks aastaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: