Seakatku tõttu võib kasvada kiskjate poolt murtud koduloomade arv ({{commentsTotal}})

Metssigade arvukuse vähenedes tuleb ilmselt üle vaadata ka teiste jahi-ulukite küttimis-limiidid, sest muutunud looduslik tasakaal võib kaasa tuua kiskja-kahjude suurenemise.

Nii leidsid täna Läänemaal Taeblas toimunud seakatku infopäeval Jahimeeste Seltsi ja riigiametite esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läänemaa on seni ainus Mandri-Eesti maakond, kus metssigadel pole avastatud sigade aafrika katku. Veterinaar- ja toiduameti esindaja sõnul on siiski tõenäoline, et haigus võib tänavu levida ka sinna. Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis enam kui 32 000 metssiga, neist 3000 Läänemaal. 

"Tulevikus, mis hakkab määrama edaspidist küttimist ja liikidevahelisi suhteid on suurkiskjate olukord, sest et kui metssiga toidubaasina kaob, peame me hakkama mõtlema, mis edasi saab," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

"Kui küladest hakkavad kaduma koerad ja aedikust lambad, ega see asi ei ole sugugi naljakas ja samas kui toidubaasi muutudes hakkab metskitsele ja koprale kisklussurve suurenema, siis see paneb ka mõtlema, sest loodus on üks tervik. Nii, et kahtlemata probleeme see tekitab edaspidiste küttimislimiitide arvestamisel," lisas ta.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et kuna haigustekitaja on metssigade populatsioonis ja seda populatsiooni on päris keeruline kontrollida just haiguse seisukohast, siis võib arvata, et see haigus jääb meie keskkonda ja metssigade populatsiooni päris mitmeks aastaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised