ERR Brüsselis: varjupaigasüsteemi reformi eesmärk on luua õiglane süsteem ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud varjupaigasüsteemi reformiks, mille eesmärk on luua õiglane süsteem sisserändajate jagamiseks liikmesriikide vahel. Uus süsteem muudaks niinimetatud Dublini reegleid, mis kohustavad liikmesriiki, kuhu põgenik või immigrant esimesena saabub varjupaigamenetlust läbi viima.

Need tuhanded lõksujäänud sisserändajad Idomeni laagris Kreeka-Makedoonia piiril on traagiline tõestus sellest, et Euroopa varjupaigasüsteem kriisiolukorras ei tööta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peame parandama probleemi, mille järgi peab see liikmesriik, kuhu inimene saabub, tegelema varjupaigamenetlusega. See ei ole aus ega jätkusuutlik, arvestades saabujate hulgaga, mis on pannud suure koorma üksnes paari liikmesriigi õlule," rääkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Selle asemel, et lauale panna konkreetne plaan varjupaigapoliitika reformiks, soovib komisjon testida pealinnade ja Euroopa parlamendi seisukohti ja esitas seetõttu kaks ettepanekut. Esimene - ambitsioonikam plaan näeb ette et kõik Euroopa välispiiri ületanud põgenikud jagataks kindlate kvootide alusel liikmesriikide vahel laiali. Teine ehk poliitiliselt realistlikum variant tähendaks, et liikmesriik saab suure põgenikesurve korral paluda teistelt abi. Ja kui teatud hulk varjupaigataotlejaid on vastu võetud peaksid teised liikmesriigid vastu võtma oma osa.

Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos selgitas, et mõlemal juhul jagatakse varjupaigataotlejad automaatselt liikmesriikide vahel jaotusvõtme alusel.

Jaotusvõti lähtuks riigi rahvaarvust, SKT-st, tööpuudusest ja varem vastu võetud põgenike arvust - ehk samadest kriteeriumitest, millega pandi paika möödunud aastal ühekordne ümberpaigutatavate põgenike kvoot. Uus süsteem oleks Komisjoni nägemuses aga püsiv. Otsuse langetamiseks ei ole vaja liikmesriikide ühehäälset toetust, piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest.

Et pidurdada põgenike tunglemist Saksamaale ja Rootsi, tahab Komisjon, et kõik riigid kohtleksid varjupaigataotlejaid ühte moodi.

"Riikide lähenemised erinevad meeletult. Ainus viis selle korvamiseks on Euroopa tasandil veelgi enam ühtlustada protseduure, õiguseid ja vastuvõtutingimusi, et tagada võrdne kohtlemine," lisas Frans Timmermans.

Brüsseli ettepanekud tõotavad esile kutsuda poliitilise tormi. Mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on seni jõuliselt seisnud alallise ümberpaigutamise vastu. Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjoni juht peab tänaseid ettepanekuid nõrgaks.

Euroopa Parlamendi LIBE komisjoni juht Claude Moraes tunnistas, et Dublini reeglite läbivaatamise osas olid väga kõrged ootused. "Ja me näeme, et Komisjoni ettepanek ei ole kahjuks see proaktiivne ja ambitsioonikas ettepanek, mida me oleksime tahtnud näha. Nii et Euroopa Parlament on nüüd valmis seda ambitsioonikamaks muutma."

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: