Ligi: muudatused koolivõrgu rahastamises ja korralduses peaksid viima optimaalsema lahenduseni ({{commentsTotal}})

{{1460026502000 | amCalendar}}

Riigikogus arutati täna hariduse rahastamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Arutelul ettekande teinud haridusminister Jürgen Ligi sõnul näeb riik haridusvaldkonnas lähiajal selget ülesannete jaotamist: kui riik võtab enda hooleks gümnaasiumi- ja kutsehariduse, siis kohalike omavalitsuste hallata jääb alg-, põhi- ja huviharidus. Selleks kuluv raha peaks liikuma täies mahus omavalitsuse tulubaasi.

Riigikogu arutas oluliselt tähtsa riikliku küsimusena hariduse rahastamist. Arutelu keskendus eelkõige üldharidusele, kus riigi ja omavalitsuste ülesanded hariduse andmisel on kõige rohkem põimunud.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul ei ole tänane riigieelarveline rahastamise kord kõigile osapooltele piisavalt selge.

"Teame, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastavalt on riik võtnud endale ülesandeks asutada igasse maakonda aastaks 2020 vähemalt ühe riigigümnaasiumi. Ülejäänud õppekohtade vajadus plaanitakse haridus- ja teadusministeeriumi plaani kohaselt katta koostöös kohalike omavalitsustega ja eraüldharidus koole pidajatega," selgitas Randjärv.

Tema hinnangul pole veel selge, millises tempos ja kuidas hakkab riik üle võtma neid munitsipaalgümnaasiume, mida ollakse valmis üle andma lähiajal.

"Ehkki plaan munitsipaalgümnaasiumite integreerimiseks peaks selguma 2023. aastaks oleks lubamatu, kui õpilaste ja õpetajate töötingimused oleksid erinevad sõltuvalt sellest, kas õpitakse ja töötatakse riigi või munitsipaalgümnaasiumis," rääkis Randjärv.

Randjärv: mõistan omavalitsuste muresid

Randjärve sõnul on kultuurikomisjon arutelude käigus jõudnud tõdemuseni, et üldhariduse raha peaks jõudma täies mahus kohaliku omavalitsuse tulubaasi. "Eesti unikaalsus hariduses säilib ainult koolipidaja vabade valikute kaudu. Ainult nii tekib omavalitsuse vastutus ja motiiv korrastada koolivõrku ja majandada tõhusalt koole," rääkis Randjärv.

Ta märkis, et endise linnapeana mõistab ta omavalitsusi, kes ootavad riigilt suuremat vastutust ja võimalust teha haridusvaldkonna otsuseid lähtudes kohalikest oludest ja vajadustest. "Sellega oleks tagatud ressursside kõige tõhusam kasutus, vastutus ja reageerimistundlikkus," rääkis Reformierakonna saadik.

Randjärve sõnul vabaneks riigi rahastuse konkreetsemaks muutudes kohalike omavalitsustel vahendeid ka näiteks lasteaiaõpetajate palgatõusuks, kelle palgad ei ole seni tõusnud üldhariduskoolide õpetajatega samas mahus.

Ligi: riik investeerib optimaalsemasse koolivõrku

Haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi lisas, et rõhuasetused raha jaotamisel muutuvad ning peaksid viima optimaalse koolivõrguni. Samas tunnistas ta, et ruutmeetrite arv õpilaste kohta koolides kasvab ning koolivõrgu konsolideerimine ei ole läinud soovitud tempos.

"Otsuseid saab teha koolipidajatega koos ja neile vastavaid stiimuleid luues. Seda me teeme investeerimisprogrammidega, milleks me oleme eraldanud aastani 2022 141 miljonit eurot. Kõik see läheb koos kokkulepetega koolivõrgu konsolideerimiseks," kinnitas minister Ligi.

Tema sõnul investeeritakse põhikoolidesse, mille suurus peaks muutuma parajamaks. "Omavalitsus keskenduks põhikooliharidusele ja riik plaanib võtta tasapisi vastavalt võimekustele üle gümnaasiumiharidust," selgitas Ligi.

Haridusministri sõnul aitab tegevuskava tõsta palgataset ja haridusekvaliteeti, mis peab olema

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: