Eestile ei meeldi Komisjoni soov varjupaigasüsteemi muuta ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi reformiks, mis näevad ette Dublini reeglite muutmise ja võimaluse kehtestada põgenike liikmesriikide vahel jagamise alalised kvoodid, on vastuolus Eesti praeguste positsioonidega.

"Me ei toeta Dublini süsteemi põhimõttelist muutmist," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt neljapäeval BNS-ile.

"Me ei toeta ümberpaigutamise skeemi automaatselt rakendumist. Ümberpaigutamine tuleks Euroopa Liidu Nõukogu poolt otsustada igakordsel kriisiolukorra puhkemisel eraldi. Kõik praegused ja ka edaspidi kasutatavad solidaarsusmeetmed peavad arvestama riikide rahvastiku suuruse ja SKT osakaalu EL-is," rõhutas Küüt.

Tema sõnul tuleb eristada tavaolukorda kriisiolukorrast. "Kriisiolukorra lahendamisel on erakorralised lahendused põhjendatud ja vajalikud," lisas siseministeeriumi asekantsler.

"Probleemid, millega EL-i liikmesriigid praegusel hetkel silmitsi seisavad, on keerulised, mitmetahulised ning vajavad terviklikku ja läbimõeldud lähenemist. Siia kuulub nii välispiiride senisest efektiivsem toimima panemine näiteks Frontexi tugevdamise kaudu kui ka tagasisaatmise mehhanismide tõhustamine. Lahendusi ei peaks vaatlema kitsalt rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste ja ühtse varjupaigasüsteemi arendamise kontekstis, vaid laiemalt välispiiri kaitsmise ja rändevoogude juhtimise osana," rõhutas Küüt.

"Tavapäraste rändevoogude juures peaksime aga üldjoontes jääma tänase Dublini süsteemi juurde," lisas siseministeeriumi asekantsler.

"Nii praeguse kui ka tulevase süsteemi puhul pean oluliseks seda, et liikmesriigid oma kohustusi korrektselt täidaksid. Dublini süsteemi ning kogu EL-i varjupaigasüsteemi toimimiseks on vältimatu, et kõik liikmesriigid teeksid kiiresti kindlaks inimesed, kes on EL-i välispiiri kaudu Schengeni alasse saabunud ja tuvastaksid nende kaitse saamise vajaduse juhul, kui vastav taotlus esitatakse. Samuti tuleb saata tagasi need, kes kaitset ei vaja või taotlust ei esita," märkis Küüt.

Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval kavatsusest esitada ettepanek muuta Dublini määrust, mille kohaselt vastutab praegu varjupaigataotluse läbivaatamise eest üldjuhul liikmesriik, mille kaudu Euroopa Liitu on sisenetud. "Määruse muutmine võiks seisneda selle täiendamises õiglase kohandusmehhanismiga või üleminekus uuele kvoodipõhisele süsteemile. Reformitud Dublini süsteemis sätestatud jaotusmehhanismi rakendamiseks võiks anda suuremad volitused Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile," märgib komisjon oma pressiteates.

"Samuti kavatseb Komisjon täiendavalt ühtlustada varjupaigamenetlust, et tagada kogu Euroopa Liidus varjupaigataotlejate inimlikum ja võrdsem kohtlemine ning vähendada tegureid, mis tõmbavad neid valitud liikmesriikidesse," lisas komisjon oma teates.

Küüdi sõnul on Eesti oma seisukohti ettepanekute suhtes kujundamas ning need vajavad arutelu ka valitsuses.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: