Ida-Virumaa linnades muutub üha enam kortermajasid tondilossideks ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaa linnades on viimasel ajal paljud kortermajad tühjaks jäänud. Tööotsingud ja kommunaalvõlad on sundinud elanikke lahkuma. Vaatamata tühisele hinnale leidus Kohtla-Järvel 50 tühja korteri oksjonil ostja vaid kolmele eluasemele.

Maja tühjenemine algab tavaliselt mõnest tühjas korterist. Osa omanikke sureb pärijateta, korterid jäävad tühjaks, teised on ostetud kinnisvarabuumi ajal ja ei leia uusi omanikke. Talvel korjavad need küttevõlga korteriühistutele ja kütmise katkestamisel surevad välja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhataja Hannes Alliku sõnul põhjustab majade tühjaks jäämist kaugkütte hindade tõus ja tööpuudus. "Inimesed kolivad Tallinn, Tartu, ka Pärnu. Sellised negatiivsed protsessid soodustavad järjekordsete tondilosside tekkimist," rääkis Allik.

Näiteks on tondilossiks muutumas Kohtla-Järvel Vahtra tänav 23 asuv korterelamu, mis sattus raskustesse tänavu talvel. Kütmine peatati, külmusid keskkütte ja veetorustikud. Elanikud on jäänud veel vaid kahte korterisse. Tühje kortereid rüüstatakse ja lõhutakse.

"Praeguseks on kinni keeratud vesi, ei ole gaasi, üleeile öösel kadus elekter, lõhuti voolukilp," rääkis korteriühistu esimees Jelena Aleksejeva. Tema hinnangul on majal praktiliselt lõpp peal. "Suurim absurd on see, et seaduse järgi peame maja lammutamise eest maksma meie, omanikud," lisas Aleksejeva.

Märtsi lõpul korraldatud korterioksjonil õnnestus Kohtla-Järve 50 tühjast linnale kuuluvast korterist maha müüa vaid kolm - koguhinnaga 2500 eurot. Jõhvi on suutnud hoiduda tondilosside tekkimisest. Ka siin on olnud muresid majade küttevõlgadega, ent omavalitsuse toel on asjad korda aetud.

Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov kinnitas, et omavalitsus on üritanud korteriühistutega koostööd teha ning kaardistanud nende probleeme. "Me oleme üritanud rohkem teha tööd korteriühistutega ja küsinud nendelt probleeme. Linn on ka eelmisel aastal tulnud vastu ja aitand korteriühistutel ka hoovialade korrastamisega. Meil käib ka grupp korteriühistute esimehi, kellele me siis anname nõu ja räägime nendest probleemidest, mis võivad tekkida," selgitas abivallavanem.

Juhkov peab oluliseks omavalitsuse toel linnaruumi heakorrastamist, sest siis pingutavad ka korteriühistud, et maja paremasse korda seada ja selle eest paremini hoolt kanda.

Toimetaja: Allan Rajavee



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: