Hollandi referendumi tulemuses pettunud ukrainlased süüdistavad Kiievi poliitikuid ({{commentsTotal}})

Pärast eile õhtul teatavaks saanud Hollandi referendumi tulemuste avalikuks tulekut süüdistavad ukrainlased enda riigijuhte selles, et viimased pole piisavalt parandanud riigi kuvandit ega tõkestanud korruptsiooni levikut.

Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe, millega proovitakse tihendada Kiievi ja Brüsseli vahelisi poliitilisi- ja kaubandussuhteid, sütitas 2013. aasta sügisest kuni 2014. varakevadeni kestnud Maidani meeleavaldused, mille tulemusena pidi ametist lahkuma venemeelne president Viktor Janukovitš, vahendas Reuters.

Seetõttu mõjus eile õhtul avalikustatud Hollandi referendumi tulemus ukrainlastele külma dušina, kes lootsid, et üle-eelmisel aastal võimule tulnud riigijuhid, kelle tegevust toetasid ka Lääneriigid, suudavad murda riigis lokkava korruptsiooni ning lõpetada siseriiklikud poliitilised kemplused.

"Inimesed Euroopas mõistavad Ukrainas valitsevat korruptsioonitaset ja ka seda, et võimud pole suutelised mitte midagi selle vastu tegema," ütles 29-aastane Kiievi elanik Ilja. Ta lisas, et tõenäoliselt küsisid hollandlased endilt, kas Ukraina taolist riiki on Euroopa Liitu vaja.

Ukraina poliitanalüütik Volodmir Fesenko sõnul ei mõjuta Hollandi referendumi tulemus Ukraina lõimumist Euroopasse. "Kuid pikemas perspektiivis näitab see seda, et mitte kõik liikmesriigid ei võta meid avasüli vastu," lisas analüütik.

Fesenko hinnangul ei sõltu Ukraina tulevik Euroopas mitte referendumite tulemustest, vaid sellest, kui edukalt suudab riik oma süsteemi reformida.

Hollandi referendumi tulemused avalikustati mõni päev pärast seda, kui lahvatas Panama dokumentide skandaal, millega on seotud ka Ukraina president Petro Porošenko. Kahtlustuste kohaselt seadis Porošenko 2014. aastal Panamas üles offshore-firma. Porošenko on kõik süüdistused tagasi lükanud.

Porošenko Blokki kuuluv ülemraada saadiku Irina Herašenko hinnangul mõjutas Panama skandaal Hollandi referendumi tulemust. Samuti ütles Herašenko, et tulemuses on süüdi töövõimetu valitsus, populistlik parlament, kohusetundlike poliitikute puudus, korruptsioon, vastustundetus, tehnokraate, halba kommunikatsiooni ja dialoogi puudumist rahvaga.

"See tulemus seab halba valgusesse ükskõik millise isiku, kes on Ukraina valitsusega seotud," kirjutas Herašenko oma Facebooki lehel.

Paljude arvamusküsitluste kohaselt leiavad ukrainlased, et Porošenko ametiaja jooksul on korruptsioon jäänud kas samale tasemele või muutunud isegi hullemaks. 50-aastase Kiievi elaniku Tarase sõnul tähendab eile peetud rahvahääletuse tulemus, et eurooplased ei soovi Ukrainat Euroopa Liidus näha.

"See on kõik. Miks nad nii arvavad? Kes ikka tahab enda sekka riiki, mis vajub mutta," nentis Taras.

Toimetaja: Allan Rajavee



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: