Ida päästekeskus panustab veeohutusse 500 päästerõngaga ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaa päästeamet on täpselt kuu aja pärast toimuvaks "Teeme ära" talgupäevaks valmis pannud pooltuhat päästerõngast, mille siis talgulised võiksid ujumiskohtadesse koos infotahvlitega üles panna. Päästjad loodavad, et see aitab vähendada uppumisi Ida-Virumaal.

"Uppumissurmad Ida-Virumaal on täna ikkagi väga kõrged ja kui me räägime aastast 2015, siis meil oli Eestis üldse kokku oli 39 uppunut ja Ida-Virumaal neist 9. Inimesed hindavad oma võimeid üle. Hoiakud ei ole veel veeohutustasemel nagu nad võiksid olla, probleemiks on ka alkohol," ütles Ida päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Mikko Virkkala.

Veeõnnetuste ennetamiseks on päästeamet mitmeid aastaid paigaldanud veekogude äärde stende päästerõngaste ja juhenditega õnnetuste puhuks. Muretsema paneb elanike suhtumine päästevahenditesse.

"Siin Sõtke järve ääres sai see olla vaid kaks päeva oma täies komplektis. Siis oli päästerõngas juba ära varastatud ja ei läinud palju mööda kui ei olnud enam seda stendi, et oleksime saanud panna sinna uue rõnga asemele. Iga järve juures on oma lugu, mõnel on ta püsinud suve lõpuni. Stendid on küll kõikidel alles," ütles Ida Päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Liina Järvi.

Tänavu soovib päästeamet üle-eestilise kampaania "Teeme ära!" käigus paigaldada supluskohtadesse üle poole tuhande uue päästerõnga. Rõngad ja infotahvlid annab päästeamet, infostendide ja aluste paigaldamine jääb talguliste hooleks.

Mirkko Virkkala ütles, et kõik avalikud supluskohad, mida kasutatakse ujumiseks, on võimalik ka registreerida ja regioonist inimesed võtavad registreerunutega ühendust. "Lepime kokku kuidas, kuhu ja mismoodi asjad siis edasi lähevad."

Seni on Ida-Virumaal registreeritud kaheksa supelkohtade ohutumaks muutmise talgut.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: