Indrek Sirk: trahvimäärade tõstmine mõjub inimestele kättemaksuna ({{commentsTotal}})

Liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul ei tee kõrgemad trahvimäärad inimesi seaduskuulekamaks, vaid pigem süvendab tunnet, et riik proovib läbi trahvide tavalisele inimesele kätte maksta. Samuti ütles Sirk, et rohkem peaks tähelepanu pöörama n-ö präänikutel põhinevatele karistusmeetmetele, mis sunnivad inimest positiivsemalt liikluses käituma.

Indrek Sirk märkis saates "Ringvaade", et trahvimäärade kahekordistamise taga on ühiskondlik surve. "Kui me üksikutest juhtumitest räägime, siis tundub, et mõnele isikule on väga väike karistus määratud aga kui me vaatame reaalselt pilti, siis pole meie liikluses määratavad karistused sugugi leebed," nentis Sirk.

Advokaadi sõnul on tavapärane karistus, mida Eestis liikluspolitsei poolt määratakse, sadades eurodes, mis mõjutaks iga inimese rahakotti. "Küsimus on ikkagi pigem selles, miks me näeme nii palju rikkumisi," toonitas Sirk.

Liiklusadvokaadi sõnul teevad kõik inimesed enne rikkumise toimepanemist riskianalüüsi. "Inimesed mõtlevad, kui suur on tõenäosus jääda vahele ja kui see risk on väike, siis ka karm karistus ei mõjuta inimest hoiduma rikkumise toimepanemisest," kinnitas Sirk.

Seetõttu peaks panustama rohkem järelevalvele, kuid Sirk lisas, et see ei tähenda rohkemal arvul politseinike saatmist Eesti teedele. "Võib rakendada ka sellist automatiseeritud järelevalvet, milleks meil on kõik võimalused olemas," sõnas advokaat.

"Karistuste karmistamine mõjub inimestele kättemaksuna ja kui see mõjutab meid kättemaksuna, siis ei mõjuta see meid positiivselt käituma," toonitas Sirk. Tema hinnangul jätab trahvimäärade tõstmine inimestele mulje, et sellega korjatakse raha riigikassase, kuid tegelikkuses pole see väga jätkusuutlik mudel.

"Meil on tegelikult vaja mõjutada liiklejaid positiivsemalt või kohaldada selliseid karistusmeetodeid, mille puhul on inimesel võimalik n-ö. "prääniku" meetodil end parandada, mida kriminaalmenetluses väga tihti kasutatakse. Tingimisi karistused ja järelevalvele allutamine - seda saab ka liikluses rakendada," leidis Sirk.

Seejuures on juba aastaid arutatud trahvimäärade sidumist karistatavate sissetulekuga. "Meil on jäänud ta millegi taha seisma ja põhjuseks on ilmselt see, et maksuamet ei suuda tulusid kindlaks teha," arvas Sirk.

Advokaadi hinnangul ei saa see olla vabandus, et meil puudub tulude kindlaks tegemisel haldussuutlikkus.

"Arvestades seda, milline e-riik me oleme, siis suudab liikluspolitseinik väga kiiresti välja arvutada sissetulekust sõltuva trahvimäära välja arvutada. Tavaliselt kabineti laua taga arvutatakse kriminaalasjade puhul väga kiiresti välja karistuse päeva määrad ja seda tehakse sissetuleku järgi. Seega kogemus sel alal on meil olemas rohkem kui 10 aastat," kinnitas Sirk.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: