Indrek Sirk: trahvimäärade tõstmine mõjub inimestele kättemaksuna
Liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul ei tee kõrgemad trahvimäärad inimesi seaduskuulekamaks, vaid pigem süvendab tunnet, et riik proovib läbi trahvide tavalisele inimesele kätte maksta. Samuti ütles Sirk, et rohkem peaks tähelepanu pöörama n-ö präänikutel põhinevatele karistusmeetmetele, mis sunnivad inimest positiivsemalt liikluses käituma.
Indrek Sirk märkis saates "Ringvaade", et trahvimäärade kahekordistamise taga on ühiskondlik surve. "Kui me üksikutest juhtumitest räägime, siis tundub, et mõnele isikule on väga väike karistus määratud aga kui me vaatame reaalselt pilti, siis pole meie liikluses määratavad karistused sugugi leebed," nentis Sirk.
Advokaadi sõnul on tavapärane karistus, mida Eestis liikluspolitsei poolt määratakse, sadades eurodes, mis mõjutaks iga inimese rahakotti. "Küsimus on ikkagi pigem selles, miks me näeme nii palju rikkumisi," toonitas Sirk.
Liiklusadvokaadi sõnul teevad kõik inimesed enne rikkumise toimepanemist riskianalüüsi. "Inimesed mõtlevad, kui suur on tõenäosus jääda vahele ja kui see risk on väike, siis ka karm karistus ei mõjuta inimest hoiduma rikkumise toimepanemisest," kinnitas Sirk.
Seetõttu peaks panustama rohkem järelevalvele, kuid Sirk lisas, et see ei tähenda rohkemal arvul politseinike saatmist Eesti teedele. "Võib rakendada ka sellist automatiseeritud järelevalvet, milleks meil on kõik võimalused olemas," sõnas advokaat.
"Karistuste karmistamine mõjub inimestele kättemaksuna ja kui see mõjutab meid kättemaksuna, siis ei mõjuta see meid positiivselt käituma," toonitas Sirk. Tema hinnangul jätab trahvimäärade tõstmine inimestele mulje, et sellega korjatakse raha riigikassase, kuid tegelikkuses pole see väga jätkusuutlik mudel.
"Meil on tegelikult vaja mõjutada liiklejaid positiivsemalt või kohaldada selliseid karistusmeetodeid, mille puhul on inimesel võimalik n-ö. "prääniku" meetodil end parandada, mida kriminaalmenetluses väga tihti kasutatakse. Tingimisi karistused ja järelevalvele allutamine - seda saab ka liikluses rakendada," leidis Sirk.
Seejuures on juba aastaid arutatud trahvimäärade sidumist karistatavate sissetulekuga. "Meil on jäänud ta millegi taha seisma ja põhjuseks on ilmselt see, et maksuamet ei suuda tulusid kindlaks teha," arvas Sirk.
Advokaadi hinnangul ei saa see olla vabandus, et meil puudub tulude kindlaks tegemisel haldussuutlikkus.
"Arvestades seda, milline e-riik me oleme, siis suudab liikluspolitseinik väga kiiresti välja arvutada sissetulekust sõltuva trahvimäära välja arvutada. Tavaliselt kabineti laua taga arvutatakse kriminaalasjade puhul väga kiiresti välja karistuse päeva määrad ja seda tehakse sissetuleku järgi. Seega kogemus sel alal on meil olemas rohkem kui 10 aastat," kinnitas Sirk.
Toimetaja: Allan Rajavee