Soome plaanib kuni paari tuhande inimese peal kodanikupalga maksmist proovida ({{commentsTotal}})

{{1460108767000 | amCalendar}}

Soomes kaalutakse kodanikupalga katsetamist alates järgmisest aastast: kodanikupalk peaks osaliselt asendama praegusi toetusi ja motiveerima tööpakkumiste vastuvõtmist.

Meie mõistes kodanikupalga ehk soome sõnastuses põhisissetuleku töörühma ettepaneku kohaselt võiks kodanikupalk olla umbes 550 eurot, mida saaksid kõik tööealised inimesed sõltumata sellest, kas nad käivad tööl või mitte, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Töörühma juht Olli Kangas ütles, et on viimaste päevade jooksul saanud juba palju vihaseid telefonikõnesid, et see summa on Soomes äraelamiseks liiga väike.

"See 550 eurot on enamvähem see summa, mida saavad praegu toetustena töötud või haiguslehel olevad inimesed, kellel ei ole enne seda tulusid olnud. Seega miinimum. Sellele lisanduksid veel muud sotsiaaltoetused, näiteks eluasemetoetus," selgitas Olli Kangas.

Üks eesmärk on, et väheneks bürokraatia ja inimeste jooksutamine ühe ametniku juurest teise juurde - praegu maksab sotsiaaltoetustega tegelev KELA sadat mitmesugust toetust.

Kodanikupalgaga tahetakse hõlmata need toetused, mida saab kõige rohkem inimesi, ütles Kangas.

Teine eesmärk on aga julgustada inimesi tööle minema. "Praegu on nii, et kui töötu abiraha saav inimene võtab vastu lühiajalise töö, siis jääb ta abirahast ilma. Seetõttu on olukord praegu selline, et paljud töötud ei taha lühikest või madala palgaga tööotsa vastu võtta, sest see toob kaasa ilmaaegu bürokraatiat ja vaeva. Kardetakse ka, et nii jäädakse abirahast lõpuks päris ilma," rääkis töörühma juht Olli Kangas.

Opositsioonipoliitik, sotsiaaldemokraat Tytti Tuppurainen peab bürokraatia vähendamist õigeks, aga niinimetatud kodanikupalka ei toeta.

"Miks peaks seda maksma kõigile, nii hea palgaga parlamendiliikmetele, kui suurepalgalistele ettevõtte juhtidele - see on liiga tugev meede meie praeguste probleemide lahendamiseks," leiab Tuppurainen.

Olli Kangas selgitas, et palgasaajatele tasandatakse see maksudega. Kodanikupalka hakataks maksma senisest toetuste jaoks määratud rahast, aga Olli Kangas ütles, et sellest tegelikult ei jätku, juurde oleks vaja umbes kümme miljardit eurot ja ilmselt tuleks tõsta makse.

Kodanikupalka on plaanis esialgu proovida kahe aasta jooksul alates järgmisest aastast umbes 1800 juhuslikult valitud inimese peal.

KELA loodab, et leitakse võimalus suurendada katsealuste arvu kümne tuhandeni, siis oleks tulemusest rohkem kasu.

Kas seda kodanikupalka võiks saada ka Soome kolinud eestlane? Olli Kangas ütles, et see on veel ebaselge: "See sõltub lõppude lõpuks Euroopa Liidu otsusest, kui kiiresti hakkavad sotsiaaltoetused laienema riiki kolivatele inimestele ja kui kaua neid pärast riigist lahkumist veel makstakse," ütles Kangas.

Soome valitsus peaks otsuse tegema lähiajal, kas järgmisest aastast hakatakse kodanikupalka proovima või mitte. Olli Kangas ütles, et ka temal endal ei ole veel selget seisukohta, kas kodanikupalk oleks hea lahendus või mitte.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: