Mullu müüdi Eestis 12 mõisat ({{commentsTotal}})

Eestis asub umbes 1350 mõisat, neist 12 vahetasid möödunud aastal omanikku, enamik ostjatest olid kohalikud. Tehinguhinnad jäid vahemikku 3 500 – 492 000 eurot, kaks kolmandikku ostjatest olid füüsilised isikud ning veerand müüjatest kohalikud omavalitsused. Kõik ostetud mõisad olid tehingu teostamise hetkel nö „kasutusest väljas“, ehkki mitme hoone puhul oli alustatud restaureerimisega.

Mõisate müügipõhjuseid oli mitmeid: kas siis esialgse entusiasmi raugemine või rahamure, sest mõisa taastamine on äärmiselt kulukas protsess. Praegu leiab kinnisvaraportaalidest müügilt pea 30 mõisaansamblit.

"Arvestame neid kinnistuid, kus on endise mõisa peahoone ka sees. Kus müüakse ainult abihooneid, ei lähe sinna arvestusse. Lisanduvad veel kohalike omavalitsuste poolt enampakkumisel olevad pinnad, mida portaalides ei kuulutata ning vaikepakkumised, mida seal ei kuulutata," selgitas ERI Kinnisvara hindaja Siim Simson "Terevisioonis".

Müüjatest pooled on Eesti taustaga, aga on ka soomlasi; lisaks domineerivad kohalikud omavalitsused ja riik, kes müüvad endisi haridus- ja muude asutuste hooneid, mis on poliitiliste reformide ja ebamõistlikult kallite kulude tulemustel kasutuseta jäänud. Näiteks Maidla mõis, kus varem tegutses lastekodu, on müügis 500 000 euroga. Selle vastu on senise aastase müügperioodi jooksul tuntud huvi vaid üks kord.

Kalleim hetkel müügis olev mõis on Järlepa, mille eest küsitakse 2,3 miljonit eurot. "Kaks aastat tagasi oli Järlepa mõis müügis veel 2,7 miljoni euroga," tõi Simson esile. Odavaim pakkumine on 39 000 eurot maksev Laiküla mõis.

Simsoni praktika näitab, et Mõisahoone puhul on nõudlus pigem kuni 500 m² suletud netopinnaga hoone järele, mis on sobiv rekonstrueerida elamis- või majutuspinnaks ning mille hind jääb paarisaja tuhande euro piiresse. Ajalugu on Simsoni sõnul näidanud, et suurema üldpinnaga hoonete likviidsus on väga madal, kuna elamispinna turul ei ole need konkureerivad ja ärihoonena kasutusele võtmisel on rekonstrueerimine kordi kallim kui uue hoone ehitus, mistõttu ei pruugi õnnestuda kasumlikku äriplaani koostada ja investeeringuid tasa teenida.

Eestlased unistavad mõisast

"Ehkki 1350 mõisast müüdi möödunud aastal vaid 12, siis KV.ee portaali viie kõige otsituma märksõna seas sauna ja rõdu kõrval on mõis - see vara kõnetab meeletult paljusid inimesi, ehkki on kättesaadav vaid vähestele," tõi Simson esile paradoksi.

Simson rääkis, et eelmise aasta tehingutest müüdi kõige odavam mõis vaid 3900 euroga - tegemist oli lihtsa karjamõisaga Jõgevamaal, mida müüs kohalik omavalitsus. "See on põhimõtteliselt karp, kuhu läheb muidugi meeletult investeeringuid," möönis hindaja. Tema teada plaanib ostu sooritanu teha sinna konverentsikeskuse ja söögikoha.

Mõisaga hoonestatud kinnistute atraktiivsuse kinnisvaraturul määrab hoone arhitektuur, kompleksi terviklikkus ehk mõisat teenindavate abihoonete olemasolu, koha ajalugu, mõisapargi liigirikkus ja maatüki pindala.

"Mõisa puhul on põhiline ikkagi peahoone. Järgmine samm on maatüki suurus. Nõukogude aeg on teinud sellega karuteene: sageli on lahti mõõdistatud ebamäärased tükid, näiteks ehitati kõrvale mingi korterhoone," selgitas Simson.

Hindaja selgitas, et kui mõisaga on seotud äriplaan, ei võeta seda ette üksnes oma rahakoti peal, vaid taotletakse EAS-ilt ikkagi projektirahasid, ehkki arvestama peab ka teataval määral omafinantseeringuga.

"See on põhimõtteliselt missiooniprojekt," kinnitas Simson, mööndes, et igaüks sellega lõpule ei jõua.

"Alustatakse alati entusiasmiga, äriplaanid on võimsad, aga kui muinsuskaitsega käsikäes restaureerid ja matad muudkui raha, kuid tundub ikka, et midagi ei saa valmis, jookseb see kõik ikkagi liiva ja tõstetakse käed üles," põhjendas Simson mõisahoonete uuesti müükijõudmist.

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: