Eestlaste loodud idufirma Lingvist avas Jaapanis kontori ({{commentsTotal}})

Eestlaste loodud idufirma, keeleõppeprogramm Lingvist avas kontori Jaapanis. Esialgu keskendutakse kohapeal jaapanlastele veebipõhiselt inglise keele õpetamisele ja kogu programmi arendustegevus jääb Eestisse.

Mullu novembris invetseeris Jaapani tehnoloogiahiid, 4,5 miljardi euro suuruse aastakäibega Rakuten Eesti idufirmasse Lingvist kaheksa miljonit eurot, et eestlaste loodud veebipõhine keeleõppeprogramm aitaks jaapanlastel inglise keelt õppida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel nädalal avas Lingvist oma Jaapani kontori, mis asub muuseas samas hoones, kus töötab Rakuteni juht ja asutaja Hiroshi Mikitani, Jaapani üks mõjuvõimsamaid ettevõtjaid. Esialgu asub Lingvisti Jaapani kontoris tööle kaks inimest. 

"Eks siin Eesti kontoris toimub suur osa arendusest, kogu meie tehniline meesond on Eestis, enamik juhtkonnast on Eestis. Jaapanis hakkab käima ainult jaapani keele kursuse loomine.
Kuskil aasta lõpus loodame teha suurema sisenemise Jaapani turule," ütles Lingvisti äriarendaja Ave Habakuk.

Sel nädalal Jaapanis visiidil viibivat peaminister Taavi Rõivast saadabki 25-liikmeline äridelegatsioon alates IT-ettevõtjatest, töösturitest, risikapitalistidest reisibüroode esindajateni välja. Kõik selleks, et avada võimalusi Eesti ettevõtetel Jaapani turule pääseda ja meelitada Jaapani investoried eestisse.

"Huvi Jaapani ettevõtetel Eestisse investeerida on selgelt olemas ja kui me ütleme, et Rakuten või Mikitani on juba Eestisse investeerinud ja kaks Eesti ettevõtet ostnud, siis see on kvaliteedimärk ka teiste Jaapani ettevõtete jaoks," ütles Taavi Rõivas.

Jaapanlased huvituvad ka Eesti avaliku sektori e-rakendustest nagu näiteks e-maksuamet või e-kool. Kusjuures tehnoloogiamaailma eesrindlane Jaapan asub alles praegu, Eestist 16 aastat hiljem, juurutama meie ID-kaardi sarnast süsteemi.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: