Häirekeskuse juht: ühtsele hädabinumbrile üleminek on olnud üsna stressirohke ({{commentsTotal}})

Häirekeskuse juhataja Janek Laev tõdes, et kuigi organisatsiooni pärjati Euroopa partnerite poolt parima ümberkorralduse eest saadud auhinnaga, ei tähenda see, et häirekeskuse arendamine jääb nüüd soiku, vaid täna proovitakse kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi viia vastavusse üldiste ühiskonnas ja tehnoloogia valdkonnas toimuvate arengutega.

Eesti häirekeskus sai Prahas toimunud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni konverentsil auhinna parima ümberkorralduse ehk ühisele hädaabinumbrile 112 ülemineku eest. "See on väga tugev sõna ja tunnustus selle eest, mida me oleme teinud midagi ja seejuures loetakse seda ekspertide poolt väga heaks teoks," rääkis Janek Laev "Ringvaatele".

Häirekeskuse juhi sõnul ei valita auhinna laureaate välja niisama. "Algul valib ekspertkomisjon välja mitu tegu ja siis ütlevad liikmesriigid oma arvamuse, milline nendest tegudest on kõige kõige. Seekord oli see meie tegu ja järgmisel aastal kellegi teise tegu," rääkis Laev.

Ta märkis, et ühisele häirenumbrile üleminek polnud kerge. "Unetuid öid ja piltlikult öeldes pisaraid oli päris palju," tunnistas Laev. "Kui sa pead tegelema sellise teenusega, mis peab töötama 24/7 ja seal ei loeta tunde, vaid minuteid ja sekundeid, siis sa ikka hakkad muretsema küll," nentis häirekeskuse juht.

Laeva hinnangul oli kõige keerulisem kahe erineva organisatsiooni - päästeameti ja politsei - kultuuri kokku sulatamine. "Sa pead mõtteviise muutma ja inimestele tuleb anda läbi koolituste uued oskused. Lisaks on meil veel väga tehniline ala, sest me suhtleme inimestega läbi kommunikatsiooni tehnoloogia," selgitas Laev.

Ühtlasi märkis ta, et siseministeeriumi tugi IT- ja kommunikatsioonilahenduste vallas on märkimisväärne ning ministeeriumi arendusmeeskond on loonud häirekeskusele väga nutikaid lahendusi. Laev lisas, et nüüd on kätte jõudnud aega pakkuda oma lahendusi ka teistele riikidele. Selleks sobivad Laeva hinnangul just sellised konverents, mis äsja Prahas aset leidis.

Samas pole häirekeskuse arendamine lõppenud. "Elul on alati hele ja tume külg - meie töös tuleb ka ette olukordi, kus hoolimata ettevalmistusest, ei tule ülesande lahendamine välja. See teeb kurvaks aga niipalju, kui meil töötab inimesi, siis võib ette tulla inimlikke eksimusi ja selle eest ei saa ennast kunagi kaitsta," rääkis Laev.

Häirekeskus peab arvestama ka tehnoloogia ja sellega seotud ühiskondlike arengutega. "Tänapäeval on sotsiaalmeedia kõigi käsutuses, mistõttu telefonikõne jääb järjest rohkem taha plaanile. Seega seismise hetke ei tule ette isegi unes mitte ja üsna varsti tuleme avalikkuse ette uute arendustega, mis täiendavad tänast seisu," kinnitas häirekeskuse juhataja.

Toimetaja: Allan Rajavee



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: