Häirekeskuse juht: ühtsele hädabinumbrile üleminek on olnud üsna stressirohke ({{commentsTotal}})

Häirekeskuse juhataja Janek Laev tõdes, et kuigi organisatsiooni pärjati Euroopa partnerite poolt parima ümberkorralduse eest saadud auhinnaga, ei tähenda see, et häirekeskuse arendamine jääb nüüd soiku, vaid täna proovitakse kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi viia vastavusse üldiste ühiskonnas ja tehnoloogia valdkonnas toimuvate arengutega.

Eesti häirekeskus sai Prahas toimunud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni konverentsil auhinna parima ümberkorralduse ehk ühisele hädaabinumbrile 112 ülemineku eest. "See on väga tugev sõna ja tunnustus selle eest, mida me oleme teinud midagi ja seejuures loetakse seda ekspertide poolt väga heaks teoks," rääkis Janek Laev "Ringvaatele".

Häirekeskuse juhi sõnul ei valita auhinna laureaate välja niisama. "Algul valib ekspertkomisjon välja mitu tegu ja siis ütlevad liikmesriigid oma arvamuse, milline nendest tegudest on kõige kõige. Seekord oli see meie tegu ja järgmisel aastal kellegi teise tegu," rääkis Laev.

Ta märkis, et ühisele häirenumbrile üleminek polnud kerge. "Unetuid öid ja piltlikult öeldes pisaraid oli päris palju," tunnistas Laev. "Kui sa pead tegelema sellise teenusega, mis peab töötama 24/7 ja seal ei loeta tunde, vaid minuteid ja sekundeid, siis sa ikka hakkad muretsema küll," nentis häirekeskuse juht.

Laeva hinnangul oli kõige keerulisem kahe erineva organisatsiooni - päästeameti ja politsei - kultuuri kokku sulatamine. "Sa pead mõtteviise muutma ja inimestele tuleb anda läbi koolituste uued oskused. Lisaks on meil veel väga tehniline ala, sest me suhtleme inimestega läbi kommunikatsiooni tehnoloogia," selgitas Laev.

Ühtlasi märkis ta, et siseministeeriumi tugi IT- ja kommunikatsioonilahenduste vallas on märkimisväärne ning ministeeriumi arendusmeeskond on loonud häirekeskusele väga nutikaid lahendusi. Laev lisas, et nüüd on kätte jõudnud aega pakkuda oma lahendusi ka teistele riikidele. Selleks sobivad Laeva hinnangul just sellised konverents, mis äsja Prahas aset leidis.

Samas pole häirekeskuse arendamine lõppenud. "Elul on alati hele ja tume külg - meie töös tuleb ka ette olukordi, kus hoolimata ettevalmistusest, ei tule ülesande lahendamine välja. See teeb kurvaks aga niipalju, kui meil töötab inimesi, siis võib ette tulla inimlikke eksimusi ja selle eest ei saa ennast kunagi kaitsta," rääkis Laev.

Häirekeskus peab arvestama ka tehnoloogia ja sellega seotud ühiskondlike arengutega. "Tänapäeval on sotsiaalmeedia kõigi käsutuses, mistõttu telefonikõne jääb järjest rohkem taha plaanile. Seega seismise hetke ei tule ette isegi unes mitte ja üsna varsti tuleme avalikkuse ette uute arendustega, mis täiendavad tänast seisu," kinnitas häirekeskuse juhataja.

Toimetaja: Allan Rajavee



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.