USA senat kaalub Venemaaga infosõtta astumist, kongress viib läbi erijuurdlust Vene mõjutusrahast Euroopa riikides ({{commentsTotal}})

USA senat arutab eelnõud, mille alusel loodaks Info analüüsi ja vastutegevuse keskus, mis peaks astuma vastu valeinfole ja propagandale, millega püütakse eksitada USA ja muu maailma avalikku arvamust. Uus keskus hakkaks abi andma ka nende liitlasriikide meediaorganisatsioonidele, mis on kõige otsesemalt Vene propagandamasina sihikul. Seega võidakse suure tõenäosusega soovida toetada ka Eesti meediat.

Üks eelnõu koostajaid, Connecticuti demokraadist senaator Chris Murphy ütleb, et Ühendriikidel on viimane aeg hakata ennekõike Venemaalt lähtuvat infosõda tõsisemalt võtma, sest valeinforünnakud võivad hakata ohustama nii USA kui ka ta liitlaste julgeolekut.

"Venemaa on muutnud informatsiooni relvaks ja peab Euroopas propaganda ning valeinfo abil sõda. USA ei peaks Venemaale samaga vastama, kuid peame looma võimsuse rääkida tõtt näiteks Ukrainas toimuva kohta ja lükata tagasi valenarratiiv, mida levitavad sellised kanalid nagu Russia Today, aga kaudselt ka paljud kolmanda sektori "objektiivsed" meediakanalid, mida Venemaa rahastab.

USA senaatori sõnul on Venemaa loonud Euroopas ulatusliku võrgustiku organisatsioone, mis avalikku arvamust eksitavad ja Moskvale sobivas suunas kallutavad.

"Minge ükskõik kuhu Euroopas ja näete, kuidas Vene rahaga toetatakse poliitilisi parteisid,
kolmanda sektori organisatsioone ja meediakanaleid. Kõige selle eesmärk on tekitada rahvas arvamus, et Putini valitsuse levitatav Vene propaganda kujutab endast objektiivsed uudiseid. USA peab aitama Euroopal lüüa tagasi Venemaa poolt relvaks muudetud informatsiooni," märgib

Seda, et Venemaa praegune infosõda on erakordselt ulatuslik, kinnitavad ka USA sõltumatud uurijad ja Vene opositsiooni esindajad.

"Mida näeme ja loeme lehtedes või ajakirjade kaantel, on vaid jäämäe tipp. Tegelikkuses on varjatud, läbipaistmatud mustamiskatsed ulatuslikumad. Ja kõik on seotud Vene rahaga," nendib mõttekoja Atlantic Council analüütik Agnia Grigas.

"Seda raha ei anta niisama, kõik dokumenteeritakse. Iga kopikas on arvel. Arvan, et kõigi välismaistele partneritele saadetud summade kohta on arvepidamine. Huvitav oleks kunagi seda arvepidamist näha. Ma ei kahtle, et see päev tuleb," lisab aga ajakirjanik ja Vene opositsioonitegelane Vladimir Kara-Murza.

Lisaks USA seadusandjate soovile luua vastustruktuur infosõjas Venemaa ja Hiinaga, toimub Ühendriikides praegu kongressi palvel ka erijuurdlus selle kohta, kuidas Venemaa on viimase aastakümne jooksul salaja rahastanud mitme Euroopa riikide poliitilisi parteisid ja kolmanda sektori organisatsioone.

Seni on selle juurdluse raames riikidest nimetatud Prantsusmaad, Hollandit, Austriat, Ungarit ja Tšehhit.



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: