Järgmisel nädalal võivad trahvid kahekordistuda ({{commentsTotal}})

Algaval nädalal kiidab riigikogu tõenäoliselt heaks eelnõu, mille kohaselt suurenevad trahvid kahekordseks. Eelnõu kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust neljalt eurolt kaheksale.

Trahviühiku suurus on püsinud muutumatuna 15 aastat. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab näiteks hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) selgitas, et trahvid ei tõuse mitte sellepärast, et riigieelarvesse oleks raha juurde vaja, vaid tegu on osaga karistuspoliitika muutmisest.

"Mingisugust kümne miljoni euro suurust sissetuleku kasvu riigieelarvesse selleks aastaks või järgmiseks aastaks kindlasti planeeritud ei ole. Karistuspoliitika ei tegele riigi tulupoliitikaga," kinnitas Reinsalu.

Riigikogu opositsiooni kuuluva Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas justiitsministri siirust ei usu. "Ma arvan, et Urmas Reinsalu ei räägi täit tõtt. Asi on algusest peale olnud rahas. Võib-olla võiks neid trahve pisitasa tõesti tõsta, nii euro võrra aastas, aga mitte korraga ja poole võrra," leidis Ammas.

Ammas lisas, et trahvid peaksid olema õiglased ning ei tohi muutuda kättemaksuks, leides, et senisest rohkem võiks karistada ühiskondliku tööga.

"Need täiendavad karistuse võimalused tulekski seadusesse lisada ning riigikogu ette tulla valmis, terviklikult läbi mõeldud dokumendiga. Mitte sellise ahne raha kokkusriisumise dokumendiga," pakkus Ammas.

Reinsalu selgitas, et on olemas ka leevendused, kui inimesel on majanduslikud probleemid. Inimene saab näiteks ajatada trahvi maksmise 12 kuule ning pikendatud on ka rahatrahvi vabatahtliku maksmise aega.

"Kogu karistuspoliitika mõte on ohte tõrjuda. Mõte on see, et inimesed ei sooritaks väärtegusid. Me ei tohi võtta seda seisukohta, et purjus peaga sõitmine, looma piinamine, varastamine oleksid inimesele majanduslikult kättesaadavad. Ei!" raius Reinsalu.

Eelnõu läheb riigikogus lõpphääletusele kolmapäeval.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: