Narva ei usu ametlikku versiooni Varvara tapjast ({{commentsTotal}})

Sel nädalal teatas prokuratuur, et lõpetab väikese Varvara mõrva uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse. Mees, keda oleks alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, tegi 2014. aastal politsei teatel enesetapu. Mismoodi viimaste aegade suurim uurimisoperatsioon käis ja millised takistused uurijate teele sattusid, uuris "Aktuaalne kaamera".

9-aastane Varvara läks neli aastat tagasi 18. märtsil kaduma oma kodu juurest mänguväljakult. Pole mingi saladus, et esimesena tõid uurijad lauale samas piirkonnas tegutsenud ja varem nende huviorbiidis olnud seksuaalkurjategijate toimikud. Neid oli 91 - suur arv.

Kogukond Narvas on ühtehoidev, selles pole põhjust kahelda. Sadakond vabatahtlikku otsis kadunud last kolm ööpäeva, trotsidest külma, lund, vihma ja keerulisi tingimusi. Tühermaid, iseeneslikke prügimägesid ja hoovidesse ning majaesistele ladustatud vanakraami oli seal tollal ja on tänagi üsna ohtralt. Ühelt selliselt, sisuliselt prügimäelt, leiti ka väikese Varvara alasti surnukeha.

"Siin oli vanasti kaev, ja seal all oli väike kallak. Praegu seda siin pole. Ja sealt august me surnukeha, mis ole lume all, leidsime. Neiu, kes leidis surnukeha - Leena Suvojeva, ta ei saanud alguses aru, mis seal oli, sest ta nägi väikest fragmenti käest. Ta isegi mõtles, et äkki see on kanakoib või nahkmööbli tükk. Ta kutsus oma abikaasa, et tema vaataks. Mees ajas kõigepealt pealtnägijad laiali, võttis siis pulga ja hakkas ümbrust lumest puhtaks tegema. Ja siis juba tulid lume alt välja jalad, keha jne. Varja surnukeha oli valge suhkrukoti peal. Noh, teate, selline suur kott, 50-liitrine," kirjeldas vabatahtlik Svetlana Judina. "Kui me olime ta välja kaevanud, siis kutsusime politsei."

Just see on asjaolu, mis ehk liigse õli tullevalamise hirmus lahti rääkimata on jäänud. Kellelgi pole ju kahtlust, et kõik need asjaosalised ühe eesmärgi nimel, ennastsalgavalt ja heas usus kõike seda tegid.

"Aktuaalne kaamera" otsis üles kohtuarsti, kes sündmuspaigas tol ajal töötas, kuid tänaseks enam selles süsteemis ei tegutse. Just tema on öelnud varem ja ütleb ka täna, et ideaalseid kuritegusid pole olemas. Aga selle kuriteo puhul pole olemas uurimise jaoks kõige olulisemat - sündmuskohti. Ei seda, kus kurjategija oma koletuid tegusid tegi ega sisuliselt ka seda, kust surnukeha leiti.

"Vabatahtlikud vist ei olnud informeeritud tol ajal, kuidas käituda. Kui leitakse midagi, siis mitte puutuda, kohe kutsuda politsei," avas kohtuarst Vitali Vassiljev tausta.

Kohe üldse ei taha kohtuarst nõustuda väitega, et kurjategija puhul oli tegemist kellegi väga oskusliku või targa inimesega. See, et hävitatakse tapetu riided ja jalanõud, on üsna levinud ja ei nõua erilist nutikust.

"Me ei saa rääkida ideaalsest kuriteost, see on nagu rohkem filmidest tulnud või raamatutest. Siin on tegemist halbade asjaolude kokkusattumisega
põhimõtteliselt, nii ilmastik kui ka aeg,, mis mängis oma rolli. See sulavesi, mis oli ja vihm, mis oli ja lumi, mis sulas pärast ka, töötas, nagu pestes surnukeha," selgitas kohtuarst.

Leidmaks riideid ja võimalikke muid asitõendeid võtsid politsei ja eksperdid lahti torustikke ja uurisid küttekoldeid, samas ei saa unustada, et võimalike sündmuskohtadeni aitas neid DNA leid ja seda siiski kaks aastat liiga hilja. Fakt on, et loodetud asitõendeid ei leitud ja nii on politseil ja prokuratuuril neli aastat tulemusi oodanud kogukonnale esitada täna vaid DNA leid, faktid mehe liikumistest piirkonnas ning psühholoogide hinnang.

"Ega me tuginesime konkreetselt eksperdi arvamusele, mis puudutab seda, kas narkomaan on võimeline selliseks teoks ja me saime vastuse, et jah, on küll. Paraku ei veena see kõiki," möönis Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross.

Taaskord põrkuvad erinevad arusaamad, tõekspidamised ja isegi riigikord.

"Ma julgen rääkida kõikide linnaelanike eest, et me ei ole nõus kriminaalasja lõpetamisega. Me ei ole nõus ka sellega, et seda tegi narkomaan. Ajal, mil kõik need sündmused toimusid, me palusime ja nõudsime, et politseisse võetaks tagasi tööle need venekeelsed uurijad, kes koondati või saadeti pensionile eesti keele mitteoskuse pärast. Samas neil olid oma informaatorid ja töökogemus," väitis vabatahtlik Svetlana Judina.

"Uurimisgrupp, kes tegid kõik võimaliku, et kurjategija tabada elusalt, on valdavas osas pärit Narvast, ma palun kohalikel elanikel mõista, et te näitate näpuga oma inimeste peale ja justkui süüdistate neid, et nad ei ole andnud endast kõik, aga need samad inimesed elavad teie kõrval, teie lapsed mängivad nendes samades hoovides, teie lapsed käivad koos koolis," selgitas Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup.

Rääkides narvakatega narkomaanidest ja narkomaaniast, joonistub välja kindel arusaam. Narkomaan on asotsiaalne süstiv tegelane, kes elab vaid uue doosi nimel.

"Ma ei julge küll anda hinnangut, et 2012. aasta märtsis oli see noormees paadunud narkomaan, ta oli juba tarvitamas narkootikume, kuid ajal, mil see inimene võttis endalt elu, oli ta tarvitanud ikka väga kangeid narkootikume juba," kinnitas Kruup. "See oli protsess, mis arenes negatiivses suunas."

Kõnealusel mehel oli esimene kokkupuude politseiga narkootikumide tõttu aastal 2004. Ta tarvitas kanepit. Kohtumaterjalidesse süvenedes joonistub pilt kodakondsuseta noormehest, kes vedas aeg-ajalt üle piiri salasigarette, elatus juhutöödest, kuid 2012. aasta suvel ehk veidi pärast Varvara mõrva mõisteti ta kohtus süüdi juba raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

"DNA proovi andis ta meile vabatahtlikult, DNA proovi andis ta meile täpselt samamoodi nagu kõik ülejäänud pea 2000 inimest," kinnitas Kruup.

Esmaspäeval pani prokurör toimiku kinni ja nendib täna, et kriminaalasja lõpetamise juriidiline keel sellesse konteksti ei sobi. Ta lubab, et teeb selle lahti kohe, kui midagigi uut päevavalgele tuleb.

"Mina ei julge küll väita, et midagi läks valesti. Kui meil oleks olnud rahvusvaheline kooostöö, mis puudutab geeniteadust, siis ehk oleksime olnud kiiremad oma uurimises. Kuid see ei oleks toonud meile juurde tõendeid sündmuskohal, vaid see oleks tõstnud uurimise tempot," nentis Kruup.

"Meie jaoks pole põhimõtteliselt midagi muutunud. Meie jaoks lõppes kõik siis, kui me ta leidsime. Loomulikult olid emotsioonid... Aga kui rääkida sellest, kas selle mehe peab leidma või mitte, et ta siis rahva ees maha lasta, silm silma vastu, selliseid mõtteid meil polnud. Me ei saa oma last tagasi. Sellepärast pole meil praegu ei kergem ega raskem. Kõige olulisem on see, et see kunagi enam ei korduks. Kui see läheb nii, siis politseile ja kõigile teistele, kes aitasid - respect. Pole võimalik üle hinnata vabatahtlike tööd ja abi. Neli päeva olime me kõik koos, vihmase ja lumise ilmaga," tõdes aga Varvara onu Oleg Kašin.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: