Brüsseli lennujaam seab end tasapisi töörütmi tagasi ({{commentsTotal}})

Brüsseli lennujaamas hakkab nüüd, kaks nädalat pärast terrorirünnakuid, tasapisi töörütm taastuma. Eestlased, kes sealtkaudu palju tööreise tegema harjunud, muljetasid "Aktuaalsele kaamerale" oma värskeid elamusi.

Brüsseli lennujaam taasavas uksed 12 päeva pärast seda, kui väljuvate lendude saalis kärgatas kaks pommi. Plahvatustes, mis nõudsid 16 inimelu, hävis suur osa registreerimisalast, osaliselt kukkus kokku lagi ja konditsioneerisüsteem muutus kasutuskõlbmatuks. Kuna terminalihoone remonttööd kestavad mitu kuud, püstitati reisijate teenindamiseks parkimisplatsile kaks telki. Esimene lend, mis suundus Portugali, viis Farosse vaid 80 inimest.

Brüsseli lennujaama sõitmisel tuleb arvestada täiendavate turvakontrollidega, mis võivad võtta kümmekond minutit. Sõjaväelased tahavad pea kilomeeter enne Brüsseli lennujaama terminalihoonet näha pardakaarti, mistõttu tekivad kergesti ummikud. Lennujaam toimib praegu umbes 20% võimsusega, normaalne jõudlus loodetakse saavutada juuni lõpuks. Selle nädalaga, mil Brüsseli lennujaam on tasapisi hoogu üles võtmas, on sealt läbi käinud ka kümned eestlased.

"Kui tahame viisakad olla, siis ütleme, et ei ole hästi korraldatud, aga kui ausalt öelda, siis on halvasti või praktiliselt korraldamata," kommenteeris Eesti Linnade Liidu asedirektor Toivo Riimaa uut korraldust, tõdedes, et uue korralduse järgi peab lennujaamas olema kohal kolm tundi varem ning neli tundi varem tuleb juba lennujaama suunas liikuma hakata.

"Lennujaam oli harjumatult tühi ja eks mõtted ikka selle poole liiguvad... Hakkame juba sellega harjuma, et kuskil midagi plahvatab ja peab sellega arevstama," möönis Riimaa ebamugavust.

"Eks ta ole üks paras väljakutse võrreldes sellega, mis tavaliselt. Esmalt algab protsess pihta, et enam elektroonilised piletid ei kehti. Vajalik lennupiletid välja trükkida, muidu lennujaama territooriumile sisse ei pääse. Teine suur väljakutse on kesklinnast lennujaama jõuda," möönis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. Samas tõdes ta, et hirmu inimeste seas olles ei tundnud.

"Taksol ei õnnestunud sõita väravakohta. Ühel hetkel soovitas taksojuht kohvri võtta ja liikuda mingite parklate kaudu tuhatkond meetrit, et äkki jõuad siis väravateni. Tegelikult osutus jalutuskäik pikemaks. Sest see ei olnud see värav," meenutas Kosenkranius seiklusi.

"Põhiline rahvakogunemine oli taksopeatuses - bussid ei sõida, taksosid oli vähe. Põhiemotsioon oli taksopeatuses," tõdes välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kaili Terras. "Inimesed vaatasid natuke kõhkvel ringi. Pooled poed olid kinni, pooled lahti," muljetas Terras veel.

"Normaalne elu peab taastuma. Tragöödia on tragöödia, peab uskuma, et julgeolekumeetmed on võetud tarvitusele. Elu läheb edasi," tõdes Terras.

Neljapäeval ehk 16 päeva pärast terrorirünnakuid jõudis Brüsseli ühistranspordifirma viimaks nii kaugele, et taasavati bussiühendus lennujaamaga. Miiko Perise reis oli sellevõrra hõlpsam.

"Mõnevõrra keerukas oli lennujaama territooriumil. Pidin tulema bussipeatusse läbi parkimismaja. Kui aga kui jõudsin bussipeatusesse kohale, oli kõik tavapärane nagu tavaliselt, ei erinenud millegi poolest. Võib-olla inimesi oli vähem kui tavaliselt," oletas majandusministeeriumi nõunik Miiko Peris oma vedamist.

Toimetaja: Merilin Pärli



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.